Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Kõneleja keskendub tugevalt omavalitsuste toetamisele ja regionaalsele tasakaalule. Ta väljendab selget muret KOV-ide kasvava halduskoormuse pärast ning nõuab riigipoolset tuge selle katmiseks. Kõneleja kritiseerib "ühelt võtmise ja teisele andmise" lähenemist regionaalpoliitika kontekstis, rõhutades, et see teeb pikas perspektiivis kõiki vaeseks.

Kõneleja võtab selgelt seisukoha Eesti välispoliitilistes küsimustes, toetades tugevalt Eesti peakonsulaadi säilitamist New Yorgis ja küsides kriitiliselt selle sulgemise põhjuste kohta. Väljendab muret valitsuse kokkuhoiupoliitika pärast, mis tema arvates läheb kallale valede valdkondade peale, sealhulgas huviharidus ja pensionide indekseerimine. Näitab huvi Eesti-Iisraeli suhete tugevdamise vastu läbi saatkonna viimise Jeruusalemma.

Sõnavõtja võtab selgelt vasakpoolse kaitsva positsiooni kõige haavatavamate ühiskonnagruppide suhtes. Tugevalt kritiseerib valitsuse kärpeid huvihariduses ja pensionide indekseerimisel, rõhutades, et need mõjutavad eelkõige vaesemaid lapsi ja pensionäre. Nõuab konkreetseid meetmeid perede kaitsmiseks ja toetab riigi suuremat rolli sotsiaalse toetuse pakkumisel.

Kõneleja keskendub riigi kriisivalmiduse ja elutähtsate teenuste toimepidevuse küsimustele, rõhutades digiteenus ja küberjulgeolekuteenus olulisust. Võtab konstruktiivse, kuid kriitilist hoiakut kehtiva seadusandluse suhtes, küsides täpsustavaid küsimusi neljaaastase riskianalüüsi tsükli põhjendatuse kohta turbulentsel ajal.

Kõneleja võtab selge seisukoha NATO kaitsekulude solidaarse jagamise küsimuses, rõhutades tugevalt, et kõik liitlasriigid peaksid täitma 2% kohustust. Seisukoht on kindlalt toetav Eesti senisele panusele, kuid nõudlik teiste riikide suhtes.

Kõneleja võtab selgelt kriitilise seisukoha tegevuspõhise eelarve suhtes, väljendades tugevat muret läbipaistvuse ja vastutuse küsimuste üle. Rõhutab eelarve õiguspõhisuse olulisust ja seab kahtluse alla kavandatava eelarvemuudatuse vajalikkuse.

Kõneleja võtab tugevalt seisukoha riigikaitse küsimustes, toetades kaitsekulutuste suurendamist 5%-ni SKP-st ja rõhutades tsiviilkaitse arendamise vajadust. Kritiseerib eelmist valitsust elanike hirmutamise eest sõjalise tegevuse tõenäosusega. Väljendab mõõdukat muret Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse äravõtmise plaanide pärast, väites et see võib süvendada lõhesid ühiskonnas.

Spiiker võtab selge seisukoha haridusreformi elluviimise paindlikkuse suurendamise kasuks. Ta toetab tugevalt bürokraatlike nõuete leevendamist ja omavalitsuste otsustusõiguse suurendamist õpetajate keeleoskuse hindamisel. Seisukoht on pragmaatiline ja suunatud praktiliste probleemide lahendamisele.