Päevakorrapunktide kaupa: Marko Mihkelson

Kõne on valdavalt formaalne, viisakas ja protseduuriline, kasutades korduvalt pöördumisi "Lugupeetud Riigikogu esimees/aseesimees! Head kolleegid!". Delegatsioonide muutmise puhul on toon neutraalne ja administratiivne. Krimmitatarlaste teemal muutub toon aga moraalselt laetuks ja tõsiseks, rõhutades kannatusi ja kuritegude genotsiidi mõõtmeid.

Retooriline stiil on väga formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes menetluskäigu detailsele kirjeldamisele ja õiguslikele argumentidele. Toon on kaalutletud ja teises kõnes kaitsvalt selgitav vastuseks Urmas Reinsalu kriitikale. Apellid on eranditult loogilised, tuginedes seletuskirjadele, komisjoni hääletustulemustele ja põhiseaduslikele sätetele.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja äärmiselt hoiatav, rõhutades Lääne ees seisva ohu eksistentsiaalset iseloomu ja vajadust vältida strateegilisi vigu. Kasutatakse nii loogilisi argumente (kaitsekulude ebapiisavus) kui ka ajaloolisi narratiive (Churchill, Pearl Harbor) Lääne tegevusetuse kriitika toetamiseks. Üldtoon on kiireloomuline, rõhutades, et kollektiivse lääne lüüasaamine on "vaid aja küsimus", kui ei tegutseta.

Retooriline stiil on ametlik ja detailne, eriti menetluse kirjeldamisel, kuid muutub emotsionaalselt laetuks ja urgentseks, kui käsitletakse Gruusia olukorda ja Vene imperialismi. Kasutatakse ajaloolisi võrdlusi (1940. aasta juunivalimised Eestis, 1921. aasta Nõukogude sissetung Gruusiasse) ning rõhutatakse rahvusvahelise toetuse kriitilist olulisust. Toon on veenev ja analüütiline, viidates dokumenteeritud juhtumitele ja analüüsidele.

Retooriline stiil on tõsine, formaalne ja põhimõttekindel, kasutades tugevaid moraalseid apelle (nt "Karistamatus ei tohi päädida võiduga"). Kõne on suunatud üksmeele saavutamisele ja rõhutab tegevuse vajalikkust ning eeskuju andmist teistele parlamentidele. Emotsionaalsed ja loogilised argumendid on tasakaalus, rõhutades nii ohvritele vähima tegemist kui ka õigusruumi loomist.

Stiil on formaalne, asjalik ja menetluslik, eriti komisjoni otsuste edastamisel, rõhutades konsensuslikke ja ratsionaalseid lahendusi. Toon on selgitav ja tunnustav, nimetades teemat "väga oluliseks" ja varasemat otsust "väga heaks otsuseks". Apellid on peamiselt loogilised, tuginedes komitee tööle ja seaduseelnõu pikaajalisele arutelule.

Retooriline stiil on kiireloomuline ja veenev, rõhutades otsuse erakordset olulisust Eesti julgeolekule ja rahvusvahelisele eeskujule. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (viidates genotsiidile ja riigi kestmajäämisele) kui ka loogilist põhjendust (põhiseaduskomisjoni töö ja liitlaste ootused). Kõne on formaalne, resoluutne ja kasutab tugevaid vastandusi (nt Putini nimetamine isevalitsejaks).

Kõne on formaalne, protseduuriline ja informatiivne, olles tüüpiline komisjoni ettekandja stiil. Rõhk on loogilisel ja faktilisel aruandlusel, kirjeldades koosolekuid, otsuseid ja esitatud andmeid. Emotsionaalsed või retoorilised apellid puuduvad, stiil on neutraalne ja objektiivne.

Retooriline stiil on ametlik, toetav ja tungiv, rõhutades eelnõu olulisust ja vajadust vältida viivitusi selle vastuvõtmisel. Kasutatakse loogilisi argumente rahvusvahelise pretsedendi ja strateegilise kulu tekitamise kohta Venemaale. Toon on optimistlik seoses eelnõu positiivse tulemusega ja Eesti eestvedajarolliga.

Retooriline stiil on väga formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes Riigikogu väliskomisjoni töö detailsele raporteerimisele. Kõne on loogikapõhine, vältides emotsionaalseid apelle ja rõhutades faktilist teavet (kuupäevad, küsimuste arv, konsensuslikud otsused). Toon on neutraalne ja informatiivne.

Stiil on tungiv, resoluutne ja ametlik, rõhutades eksistentsiaalset ohtu ning vajadust tunnistada "uue ilmasõja" reaalsust. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (Ukraina kangelaste tsiteerimine) kui ka strateegilist analüüsi, et veenda kuulajaid lääne ühtse ja aktiivse võidustrateegia vajalikkuses. Hoiatatakse liitlaste seas leviva poliitilise kõhkluse eest.