Второе чтение законопроекта о внесении изменений в Закон о международных санкциях и связанных с этим изменений в другие законы (332 SE)

Järgnevalt tänane neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teine lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Üks hetk, lugupeetud ettekandja. Head kolleegid! (Helistab kella.) Saalis on lärm. Palun lubage ettekandjal ettekannet alustada. Hendrik Johannes Terras, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele saatmist kuuel istungil. Arutelud võib teemade poolest jagada tinglikult kaheks: esiteks, sanktsioonide riigisisese rakendamise küsimused, ning teiseks, eelnõuga seoses enim tähelepanu ja küsimusi tekitanud … (Heli puudub.) Esimene komisjoni istung toimus 23. jaanuaril koos sanktsioone rakendavate asutustega, nagu Rahapesu Andmebüroo, Finantsinspektsioon, Eesti Pangaliit ja Välisministeerium. Arutati nimetatud asutuste ettepanekuid ning küsimusi seoses asutuste ülesannetega rahvusvaheliste sanktsioonide riigisisesel rakendamisel ja kohaldamisel. Selgitati, et rahvusvaheline sanktsioon ei ole karistus, ning täpsustati finantssanktsioonina kohaldatava rahastamise keelu olemust. Komisjoni istungil arutatust ja esitatud ettepanekutest tulenevalt otsustas põhiseaduskomisjon 30. aprilli istungil esitada muudatusettepanekud, mis on muudatusettepanekute loetelus numbriga 2, 3 ja 8. Muudatusettepanekus nr 2 nähakse ette, et Välisministeerium, kes koordineerib rahvusvahelise sanktsiooni riigisisest rakendamist, teavitab rahvusvahelisi sanktsioone puudutavast infost lisaks ministeeriumitele ja pädevatele asutustele ka järelevalveasutust ehk Finantsinspektsiooni. Muudatusettepanekuga nr 3 jäetakse välja kohustus teavitada kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumisest ning [rikkumise] kahtlusest või ohust Rahapesu Andmebürood, kuna Rahapesu Andmebüroo ei ole valdkonnas, kus on kauba sisse- ja väljaveo piirangud, pädev asutus ja tal puudub selliste andmete kasutamise vajadus. Maksu- ja Tolliameti teavitamise kohustus jääb kehtima. Muudatusettepanekuga nr 8 sätestatakse kuuekuuline üleminekuperiood infotehnoloogilisteks arendustöödeks, et saaks rakendada krediidiasutuste kohustust edastada Eesti väärtpaberite registrile väärtpaberikonto omaja kodakondsuse ja elamisloa andmeid.

Vabandust, lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, kui te tahate juttu rääkida, siis rääkige palun saalist väljaspool. Saalis palun [olla vaiksemalt], see saal on ette nähtud kuulamiseks. Kui te räägite liiga kõvasti, siis teised, kes soovivad ettekannet kuulata, ei kuule, mida on ettekandjal öelda. Tõepoolest, palun pidage sellisel juhul vestlust väljaspool saali. Aitäh! Lugupeetud ettekandja, jätkake.

Aitäh! 20. veebruaril toimus põhiseaduskomisjoni avalik istung, kus me arutasime koos Eesti välispoliitika ekspertidega Välisministeeriumist, Välisluureametist ja Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest ning Eesti riigi alalise esindajaga Euroopa Liidu juures välispoliitilisi küsimusi seoses [plaaniga] kasutada rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud Venemaa varasid Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks. Istungil anti välispoliitiline ülevaade Venemaa tegevusest, sanktsioonide mõjust ning Euroopa Liidus arutatavatest küsimustest. Eksperdid selgitasid, et suures plaanis on praegu kaks olulist valdkonda: karistamatus ning Venemaa külmutatud varade võimalik kasutamine. Viimane neist oli aasta aega tagasi nišiidee. Venemaal on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus kahjud hüvitada. Kahjud on kolossaalselt suured ja on küsimus, kust need rahalised vahendid leida. Külmutatud varade kasutamine oleks ilmselt tagasipöördumatu samm, sest on vähetõenäoline, et Venemaa kahjud hüvitab. Eesti on külmutatud varade kasutusele võtmise lahenduste leidmisel eestvedaja. See on keeruline küsimus ja õigusloome väljakutse, millele tuleb leida lahendusi ja neid välja pakkuda. Eestil on selles küsimuses õigusloomes teedrajav roll, kuid arvestades regulatsiooni keerukust, ei pruugi Eesti olla esimene, kes seda reaalselt rakendab, sest rakendamine eeldab rahvusvahelisi kokkuleppeid. Eesti on olnud teenäitaja juba mitmes Ukraina sõjaga seotud küsimuses. Ka Euroopa Liidus on Eesti eestvedamisel astutud nüüdseks paljusid selliseid samme, mida varem peeti võimatuks. Näiteks Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamise sammud on iseenesest olnud ka väga erandlikud. Eesti ei ole külmutatud varade kasutamise küsimuses enam üksi. Euroopas on progress külmutatud varade kasutamise teemal olnud järkjärguline, kuna see on suur teema. Arutelud käivad Euroopa Liidu ja G7 raames taustatööna. Välisriikides käivad arutelud riigivarade üle. Sisulisemalt on selle teemaga tegelenud Kanada ja Suurbritannia. Poliitikud ei soovi võtta oma riigieelarvest vahendeid Venemaa tekitatud kahjude hüvitamiseks. Venemaa ambitsioon on suurem kui Ukraina [vallutamine], see on julgeolekuarhitektuuri ümberkujundamine. Meile küll meeldiks, kui maailmas kehtiks õigus, mitte jõud, kuid Venemaa ei ole õigusriik. Eestile [kujutab] Venemaa eksistentsiaalset ohtu. Eesti on Venemaa [silmis] nii või naa vaenulik riik, olenemata Eesti käitumisest ja sellest eelnõust. Venemaa hinnangul on Eesti valinud, et on Ukraina poolel, relvastab Ukrainat, seega ei muuda see eelnõu pilti. Lääne varad Venemaal ei ole kaitstud. Venemaal tegutsemine on riskiga tegevus ja see ei sõltu sellest eelnõust. Venemaa töötab Eesti hirmutamise nimel, aga Eesti ei eristu selles mõttes teistest riikidest. Sanktsioonid on üks vahend mõjutamaks Venemaa välispoliitikat. Sanktsioonide teema on Venemaale ja oligarhidele erakordselt häiriv. Venemaa ettevõtlus on võimueliidi käes, kes on külmutatud varade kasutamise pärast mures. Ekspertide hinnangul sellel finantsturgudele olulist mõju ei oleks, sest varade külmutamine on pretsedent. Euroopa ühtne lahendus ei teki iseenesest, keegi peab seda vedama ja ideedega välja tulema. Kui ühes riigis luuakse pretsedent, siis on teistel seejärel keeruline öelda, et seda ei ole võimalik teha. Euroopa Liidus pidi komisjon tegema ettepaneku, mida külmutatud varadega teha saab. Arutelude keskmes on Venemaa keskpanga varadelt teenitavad intressid ja kasumi paigutamine eraldi arvele. Samuti on küsimus, kuidas võtta need tulud kasutusele Ukraina ülesehitamisel. 5. märtsil toimus kolmas komisjoni istung Riigikohtu, Tallinna Halduskohtu, advokaadibüroo Lextal ning Justiits- ja Välisministeeriumi esindajate osavõtul. Fookus oli külmutatud varade kasutuselevõtu riigisisesel menetlusel. Kohtud leidsid, et võimude lahususe põhimõttest ja õigusemõistmise põhiolemusest lähtuvalt peaks rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise otsuse tegemine ja selleks vajalike eelduste kindlakstegemine jääma täidesaatva riigivõimu ülesandeks. Põhjalik kohtulik kontroll saab olla tagatud tavapärases järelkontrollis huvitatud isiku kaebuse alusel. Välisministeerium selgitas ministeeriumi seisukohti eelnõu koostamisel ja nägi võimalust täiendada esitatud eelnõu regulatsiooni, et näha ette Välisministeeriumi poolt läbivaadatav haldusmenetlus koos kohtuliku järelkontrolliga. Advokaadibüroo Lextal tegi ettepaneku näha lisaks avalikule enampakkumisele ette võimalus müüa kahjuhüvitise ettemaksuna kasutatud vara väljaspool enampakkumist täitemenetluse seadustikus sätestatud muul viisil või kohtutäituri kontrolli all. Erinevad võimalused võimaldaks arvestada konkreetse võõrandatava vara spetsiifikat ning muuta menetlus seeläbi kiiremaks ja efektiivsemaks. Esitatud ettepanekute ja arutelude tulemusena otsustas põhiseaduskomisjon 30. aprilli istungil esitada muudatusettepaneku nr 6, millega jäetakse välja kohtult loa taotlemise regulatsioon ja asendatakse see Välisministeeriumi läbiviidava haldusmenetlusega ning kohtu järelkontrolliga. Samuti on arvestatud Lextali ettepanekuga. 7. märtsil pidas põhiseaduskomisjon teise avaliku istungi, kus osalesid väliseksperdid, kes rääkisid Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu mõjust Venemaale ning Venemaa oligarhide ja Kremli seostest. Kõik rahvusvahelised eksperdid tunnustasid Eestit eestvedamise ja eesliinil olemise eest. Eksperdid leidsid, et loov mõtlemine õiguslike mehhanismide osas on see, mida peaks praegu arendama. Eesti eeskuju näitab, et keerukat mehhanismi saab toimima panna. Väliseksperdid tõdesid, et Eesti ei peaks olema ainus eestvedaja, vaid siinkohal peaksid kollegiaalselt kaasa tulema ka teised riigid. Ent kui Eesti võtab oma regulatsiooni vastu, siis on suurem tõenäosus, et teised riigid tulevad kiiremini kaasa. Kui varem peeti külmutatud varade kasutamist võimatuks, siis nüüd on hakanud ka teised riigid külmutatud varade kasutamise ideega kaasa tulema. Avalikud sõnavõtud on selles küsimuses olnud nii Suurbritannias kui ka USA‑s. Ei ole õige, et Venemaa otsustab, millal ta kahjude eest maksab. Venemaal ei tohiks võimaldada kahju hüvitamist edasi lükata. Kõik riigid tohivad kasutusele võtta vastumeetmeid, et karistada ebaseaduslikku agressiooni. Vastumeetmed peavad olema ümberpööratavad ja proportsionaalsed. [Venemaa] varade kasutamine Ukrainas oleks õiguspärane ja proportsionaalne vastumeede. Eksperdid kummutasid [väiteid] ohtudest ja vastuargumente, mida on rahvusvaheliselt tõstatatud, näiteks turgude ebastabiilsus, Euroopa muutumine ebasoodsaks asukohaks väliskapitalile ja et varade kasutamine õõnestaks eurot. Leiti, et tegelikult ei ole neile väidetele pakutud korralikke põhjendusi. USA dollari ja euro ebastabiilseks muutmine võtaks väga kaua aega ning lääs ei peaks autoritaarsete riikide raha hoidma. Eksperdid tõdesid, et ka peale varade külmutamist oleks turud stabiilsed ja näiteks ÜRO sanktsioone on kasutatud juba aastakümneid. Venemaa muutuks meetmete kehtestamisel pigem ebakindlaks, sest millistes riikides oleks Venemaal siis üldse võimalus veel oma vahendeid hoida. Venemaal tegutsevatele Eesti ettevõtetele võib olla oht, aga see on niikuinii juba praegugi. Eksperdid eelistavad siiski riigi- ja eravarade regulatsioone ning möönsid eravarade kasutamise keerukust. Riigivarad kuuluvad riigile, kelle valitsus algatas sõja, aga eravara puhul on vaja tõendada seost agressiooniga. Märgiti, et võimalik on üksikisiku vastutus. Juba siis, kui varad külmutati, toimus vara äravõtmine, ja kui see oli lubatav ilma hüvitiseta, siis peaks seesama kehtima ka varade kasutamisel. Kui seda meedet ei kasutata, siis peaksid Eesti ja Euroopa maksumaksjad aitama kahjud hüvitada. Aga miks peaks kahju põhjustanud Venemaal olema rohkem õigust oma varale kui teistel maailma maksumaksjatel? Küsimus on, millise juriidilise mehhanismiga me vastutusele [võtmise] ellu viime. Põhiseaduskomisjoni 12. märtsi istungil osalesid õiguseksperdid ja nii Justiits- kui ka Välisministeeriumi esindajad. Arutasime külmutatud varade kasutamise põhiseaduspärasuse küsimust, eelkõige selle vastavust omandipõhiõigusele. Istungil selgitati, et põhiseaduse § 32 kontekstis võib teatavatel asjaoludel õiglane hüvitis olla ka 0 [eurot] ehk teatud isikute tegusid arvestades võiks olla põhjendatud vara kasutamisel hüvitist mitte maksta. Tõdeti, et eelnõuga loodava mehhanismi puhul esineb omandiõiguse riive, kuid küsimus on, kuidas seda riivet põhiseaduses sätestatud õiguste ja kohustuste vahel balansseerida. Ühelt poolt on omandipõhiõigus, kuid teisalt riigi rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused. Põhiline, mis suunab põhiõigustesse sekkumise aktsepteeritavuse hindamist, on proportsionaalsuse põhimõte, mis ütleb, et tuleb kaaluda kasu, kahju ja eesmärgi tähtsuse ning tekitatava riive ulatust. Samamoodi tuleb kohaldada õiglase ja kohese hüvitise maksmise põhimõtet. Näiteks, põhiseaduse mõistes on karistusõiguses ette nähtud konfiskeerimise puhul tegemist omandi nõusolekuta võõrandamisega, kuid kõiki asjaolusid arvestades ei ole õigustatud maksta selles olukorras mingisugust hüvitist. Õiguseksperdid selgitasid, et kuna külmutatud vara ei saa majandustegevuses kasutada, siis sisuliselt selle väärtus langeb ning sõja lõpuks võib see muutuda väärtusetuks. Nõudeõiguse väärtpaber oleks seega Eesti poolt täiendav põhiõiguste riive [hüvitamise] garantii. Õiguspärasus on tagatud mitmekordse kohtuliku kontrolliga, kuivõrd sanktsiooni subjektidel, kelle vara kasutatakse, on olnud juba sanktsioonide nimekirja arvamisel ja vara külmutamisel võimalik seda kohtus vaidlustada. Nõustuti kohtute hinnanguga, et halduskohtu eelneva loa taotlemine ei ole võimude lahususe põhimõttega kooskõlas. Selle kohta, nagu ma juba enne mainisin, esitas põhiseaduskomisjon muudatusettepaneku nr 6. Lisaks märgiti istungil, et Euroopa Liidus on mitmeid kohtulahendeid, milles on sanktsiooni subjektiks olemine ja varade külmutamine vaidlustatud. Seetõttu rõhutati, et eelnõu seisukohalt on kõige olulisem küsimus vara omaniku ja rahvusvahelise õiguse rikkumisega seotud tegevuse vahel seose leidmine. Räägiti ka Euroopa Liidus riigivarade ja teenitud intresside kasutamise võimalusest, mis erineb eelnõus esitatud eravarade kasutamise võimalusest. Viimasele, 30. aprilli istungile olid kutsutud [eelnõu] algataja esindaja ning Välisministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Arvestades komisjoni istungitel tõstatatud ja arutatud küsimusi ning külmutatud varade kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise regulatsiooni uudsust, andis Välisministeerium komisjonile ülevaate täiendavatest selgitustest rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandite ja sellest tulenevalt nõudeõiguse põhiseaduspärasuse kohta. Välisministeerium rõhutas, et eelnõuga ettenähtav meede külmutatud varade kasutamiseks kahjuhüvitise ettemaksuna on seotud rahvusvahelise õigusega ja põhiseaduse kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Venemaa agressioon Ukraina vastu rikub kaasaegset rahvusvahelist õigust. Eelkõige rikub see ühte keskset normi, relvastatud jõu kasutamise keeldu, mis kehtib kõigile riikidele. Selle keelu rikkumise korral võib vastutust nõuda iga riik, mitte ainult agressiooni otsene ohver. Eelnõuga loodav mehhanism peaks aitama kaasa sõja lõpetamisele, nähes ette vastutuse nendele isikutele, kes on otseselt või kaudselt seotud agressiooni läbiviimisega või on selle riigi valitsusega selliselt seotud, et nad aitavad agressioonile kaasa. Riigi ja isikute vaheliste suhete hindamiseks ei kehtesta rahvusvaheline õigus objektiivseid kriteeriume. Riigi poliitikat viivad ellu isikud ning isikud, kes agressioonile kaasa aitavad, peavad vastutama. Eelnõus pakutud mehhanism annab võimaluse rakendada vastutust isikutele, kes on tõendatult seotud rahvusvahelise õiguse rikkumisega või sellele kaasaaitamisega. Seos Euroopa Liidu õigusega seisneb selles, et vara, mida kasutatakse kahjuhüvitise ettemaksuna, on eelnevalt külmutatud Euroopa Liidu piirava meetme alusel, ning selleks, et seda kasutada, tuleb see esmalt piirava meetme alt vabastada. Selleks näeb Euroopa Liidu õigus ette erandi, mille kohaselt on külmutatud vara võimalik vabastada eeldusel, et riigisisene õigus näeb ette võimaluse see vara avalikes huvides võõrandada. Seda erandit saab kasutada ainult siis, kui toimub sundvõõrandamine, ja selle eest nähakse ette hüvitis, mis külmutatakse seni, kuni Euroopa Liidu kehtestatud piirangud vara külmutamise kohta on lõpetatud. Kuna kasutatakse ainult külmutatud varasid, siis on vara omanikule juba kehtestatud omandiõiguse piirangud, [mis piiravad] vara vaba kasutamist ja käsutamist. Kui see vara Euroopa Liidu erandi alusel vabastatakse ja vara omanikule makstakse hüvitist, siis ei saa vara sundvõõrandamisel teha hüvitist omanikule koheselt kättesaadavaks, sest see töötaks vastu põhimõttele, et vara on külmutatud ning selle kasutamine on piiratud. Vastasel juhul annaks see omanikule vabaduse oma [vara] eest saadud hüvitist kasutada. Kohese hüvitise nõue ei saa külmutatud vara sundvõõrandamise puhul toimida sellisena, et hüvitis koheselt välja makstakse. Külmutatud varade kahjuhüvitise ettemaksuna kasutamise eelduseks on see, et Eesti riik on sõlminud vastavad kokkulepped kahjustatud riigiga ja on kokku lepitud, kuidas nõudeõigust pärast realiseerida. 30. aprilli istungil tutvustas komisjon ka Nasdaqi Eesti filiaali esitatud ettepaneku kohaselt täpsustatud sätet. See näeb krediidiasutustele ette kohustuse edastada Eesti väärtpaberite registrile andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. Eelnõu algse sõnastuse järgi ei olnud piisavalt selge, kas võib esitada ka rohkem kui ühe kodakondsuse andmed ja ka elamisloa andmed. Komisjon nõustus ettepanekuga ning otsustas esitada selle kohta muudatusettepaneku nr 5. Lisaks otsustas komisjon Välisministeeriumi ettepaneku põhjal esitada muudatusettepaneku nr 7, millega täpsustatakse Rahapesu Andmebüroole esitatavates aruannetes küsitavate andmete üldist koosseisu ja aruande esitamise sagedust. Muudatusettepanek nr 1 on tehniline, kuivõrd rahvusvaheliste sanktsioonide puhul eristatakse sanktsiooni rakendajaid ja kohaldajaid. 30. aprilli istungile olid kutsutud kõik muudatusettepanekute esitajad oma ettepanekuid selgitama. EKRE fraktsiooni kuuluvad Riigikogu liikmete grupid esitasid eelnõu kohta kokku 200 muudatusettepanekut. Iga kahene liikmegrupp esitas 20 muudatusettepanekut. Istungil osalesid Ants Frosch ja Jaak Valge, keda EKRE fraktsioon oli volitanud kõiki muudatusettepanekuid tutvustama. Kõik muudatusettepanekud puudutavad eelnõu sätet, mille kohaselt koostab ja avaldab Rahapesu Andmebüroo vähemalt üks kord aastas koondülevaate finantssanktsioonide rakendamisest Eestis. Iga muudatusettepanekuga suurendatakse koondülevaate koostamise ja avaldamise tihedust alates 3 korrast kuni 202 korrani aastas. Kõikide muudatusettepanekute selgituseks on märgitud ainult üks lause: koondülevaate esitamise kohustus muudetakse tihedamaks. Põhiseaduskomisjon leidis, et kõigi nende muudatusettepanekute eesmärk on takistada eelnõu seadusena vastuvõtmist või venitada menetlust selliselt, et eelnõu vastuvõtmiseks kuluks ebaproportsionaalselt palju aega. Komisjon leidis, et neid 200 muudatusettepanekut tuleb pidada obstruktsiooni eesmärgil esitatuks, lähtudes nende esitamise laadist – ühe ja sama sätte muutmine üksteist välistaval moel – ja arvust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma viimatistes lahendites pidanud selliseid muudatusettepanekuid ebasiiraks ja selgelt obstruktsiooniliseks. [Näiteks,] kolleegiumi hinnangul olid sajad alternatiivsed muudatusettepanekud eelnõus nimetatud rahasumma muutmiseks – [summad] erinesid üksteisest vaid mõne euro võrra – kantud eesmärgist halvata Riigikogu töö ja valitsuse algatatud eelnõude menetlemine. Ka leidis kolleegium, et sellest annavad tunnistust nii vaidlusaluste muudatus[ettepanekute] hulk kui ka ebasiiras sisu. Kolleegium pidas tulenevalt muudatusettepanekute suurest arvust ja üksteist välistavast iseloomust selgelt obstruktsioonile viitavaks ka 200 muudatusettepanekut, mille sisu oli sätte muutmine selliselt: pakuti välja ajavahemikke 6 tööpäevast 205 tööpäevani, mille jooksul tuleks lugeda juriidilistele isikutele kättetoimetatuks talle e‑maksuameti kaudu edastatud dokument. Komisjon leidis, et selliseid üksteist välistavaid ebasiiraid muudatusettepanekuid ei ole mõistlik hääletada eraldi ei komisjonis ega täiskogus, kuna see ei aitaks kaasa eelnõu paremaks muutmisele ega annaks midagi juurde parlamentaarsele debatile, vaid kulutaks komisjoni ja täiskogu aega ning raskendaks ülemääraselt eelnõu seadusena vastuvõtmist. Komisjon leidis, et sellest tulenevalt on põhjendatud siduda need muudatusettepanekud kokku üheks muudatusettepanekuks. Muudatusettepanekute loetelus on see muudatusettepanek nr 4. Seda seisukohta on väljendanud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma 18.04.2024 otsuses, öeldes, et kui obstruktsioon seisneb muudatusettepanekute ohtras esitamises, saab juhtivkomisjon seaduseelnõu tavamenetluses ühendada muudatusettepanekud eelnõu teiseks lugemiseks selliselt, et ka täiskogus hääletatakse nende üle kogumis. Samas otsuses märgitakse, et Riigikohus on leidnud, et parlamendi menetlusreeglitest kõrvalekaldumine ei pruugi obstruktsiooni olukorras olla õigusvastane, kui seda õigustab Riigikogu töövõime tagamise ja obstruktsioonis mitteosalevate Riigikogu liikmete õiguste kaitsmise ülekaalukas eesmärk. Riigikogu liikmed, kes toetavad mõnda üheks kokku seotud muudatusettepanekutest, saavad hääletada seotud muudatusettepaneku poolt, ning kui muudatusettepanek saab poolthäälte enamuse, siis see viib eelnõu teise lugemise katkestamiseni. Kui Riigikogu enamus hääletab seotud muudatusettepaneku vastu, annab täiskogu sellega toetuse komisjoni otsusele ja ühtlasi otsustab seotud muudatusettepanekuid in corpore mitte toetada. Palun lisaaega.

Kui palju lisaaega te soovite?

Kaks minutit.

No ma annan kolm minutit lisaaega, siis mahume raamidesse. Palun!

Eelnõu kohta esitatud 211 välistava muudatusettepaneku üheks liitmine ei kahjusta muudatusettepanekute esitajate õigusi, sest muudatusettepanekute esitajatele anti võimalus kõiki muudatusettepanekuid juhtivkomisjonis tutvustada. Samuti saavad muudatusettepanekute esitajad tutvustada oma arvamust eelnõu teise lugemise käigus küsimusi esitades ja läbirääkimistel sõna võttes. Komisjon toetas nende muudatusettepanekute sidumist üheks muudatusettepanekuks. Komisjoni [seisukoht on] jätta muudatusettepanek arvestamata. Komisjoni istungil protestisid EKRE fraktsiooni liikmed muudatusettepanekute sidumise vastu, öeldes, et esitatud ettepanekud ei ole ebasiirad, vaid on tehtud siiralt obstruktsiooni eesmärgil, ja obstruktsiooni tehakse parlamentarismi jõustamise eesmärgil, selleks et koalitsiooni- ja opositsioonisaadikutel oleks võimalik eelnõu paremaks tegemiseks omavahel läbi rääkida. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et üha rohkem riike võtab Eestist eeskuju. Palun nimetage mulle Euroopa Liidust, Euroopast või tervest maailmast kas või üksainus riik, kes oleks leidnud ja kinnitanud, et Eestis välja mõeldud ja kasutusele võetud skeem on õiguslikult pädev ja et nemad võtavad selle kasutusele.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Kuna me ei ole seda seadust veel vastu võtnud – nagu te teate, esimese ja teise lugemise vahel on esitatud täisteksti kohta mitu muudatusettepanekut –, siis ei ole keegi hakanud seda veel otseselt rakendama või [sellist seadust] enda riigis looma, kuid selle vastu on tuntud huvi. Juhul, kui see võetakse vastu ja on võimalik see tõlkida näiteks inglise keelde, sooviksid mitmed riigid seda näha.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kuna põhiseaduskomisjoni esimees andis väga hea ülevaate, siis püüan seda eelnõu selgitada sellest vaatest, kuidas see sisuliselt tundub ja kuidas me võiksime sellele läheneda. Keeruline aeg vajab keerulisi meetmeid – kuidas teisiti seda eelnõu kokku võtta? Me oleme Euroopas, kuid eriti siin Eestis väga keerulises olukorras. Meie naaber on juba rohkem kui kaks aastat kõiki sõjapidamise reegleid rikkudes tampinud sodiks oma teist naabrit Ukrainat. Mitte miski ei saa talle takistuseks. Rünnatakse sihilikult kriitiliselt tähtsat tehnilist taristut, eluhooneid, koole ja haiglaid. Me näeme seda ja vaba maailmana peame reageerima, sest muidu võime olla ise järgmised. Me anname koos liitlastega ukrainlastele juba täna eri liiki abi, sealhulgas relvi, et nad saaksid ennast kaitsta. Ja see ei maksa vähe. Teeme seda olukorras, kus majanduses ei ole kõige paremad ajad. Majandust on laastanud üks kriis teise järel, sealhulgas on tugeva jälje jätnud sõda ja sellele eelnevalt Venemaa teadlikult tekitatud energiakriis. Seda kõike teeme olukorras, kus eelarves haigutab auk ja me peame karmilt kärpima või leidma lisatuluallikaid, et oma riigi hädapäraseid vajadusi katta. Selles situatsioonis tundub eetiliselt täiesti põhjendatud tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest. Seetõttu antaksegi eelnõuga võimalus kasutada Eesti jurisdiktsiooni all olevat rahvusvahelise sanktsiooni subjekti vara, konkreetsel juhul Venemaa isikute vara, rahvusvahelise õiguse vastaselt tekitatud kahjude hüvitamise ettemaksuna, kui õigusvastaselt kahju tekitanud riik ei hüvita seda kahju kannatanud riigile ning isiku seos riigi õigusvastaste tegudega on piisavalt tõendatud. Siinjuures tuleb rõhutada, et see vara on nii või naa sanktsioneeritud olekus ja selle omanikul pole võimalik seda kasutada ega käsutada. Küsimusele, kas meie peame olema esimesed, kes sellega algust teevad, saab vaid vastata, et alati peab keegi olema esimene, suunanäitaja. Aga kindlasti on vaja, et teised, eriti meist suuremad riigid, samuti kaasa tuleksid. Meie riigi huvi, et selle sõja võidaks Ukraina ja ta agressori oma maalt välja ajaks, on üks suuremaid, [see on] eksistentsiaalne. Ka sõjakahjud peab korvama nende tekitaja. Kokkuvõtteks. Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab põhimõtet, et kes teeb, see peab ka vastutama. Agressorriigil ja selle toetajatel on võimalik iga kell kõikide seaduste vastane ja igasuguseid humanitaarseid printsiipe eirav tegevus lõpetada ja siis ka oma vara tagasi saada. Loomulikult peab kahjud korvama nende põhjustaja. See ei saa olla mitte keegi teine. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Kalev Stoicescu.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu 332 on oluline nii sise‑ kui ka välispoliitiliselt. See on Eesti panus Venemaa agressiooni peatamiseks, mille nimel pingutab kogu vaba ja demokraatlik maailm. Eesmärk on Venemaa majanduse nõrgestamine, kuni Moskva sõjamasin praktiliselt peatub. Teiste sõnadega, see on rahvusvaheline jõupingutus Venemaa viimiseks sellisesse konditsiooni, mis ei võimalda agressiooni ehk vallutussõda jätkata. Põhiseaduskomisjoni esimees tõi kenasti välja nii riigisisesed sanktsioonide rakendamisega seotud küsimused kui ka regulatsiooni, mis puudutab küll Eesti seadusandlust, kuid millel on pigem rahvusvaheline kõla. Ehk siis [räägime] Venemaa külmutatud varade kasutamisest ettemaksuna Ukrainale tekitatud sõjakahjude korvamiseks. Iseenesest sooviksime näha, et läänemaailma, sealhulgas Eesti majanduslik tegevus Venemaaga järjest väheneks, kuni jõuab miinimumini. Mida varem see juhtub, seda parem, muidugi. Teisalt kuuleme Eesti ettevõtjatelt, kes tegutsevad jätkuvalt Venemaal – loomulikult mitte sanktsioonirežiimi rikkudes –, et palun kehtestage uusi, laiemaid ja tõhusamaid sanktsioone. Tõsi, majandustegevus, mis ei ole keelatud, on lubatud, sealhulgas Venemaa ja Valgevenega. Seega, meil ja ka liitlastel peab olema poliitilist tahet, et selles suunas edasi liikuda. Eesti on järjepidevalt andnud liitlastele head eeskuju nii Ukraina abistamisel kui ka Venemaa vastutusele võtmisel. Oluline küsimus on kehtestatud sanktsioonide riigisisene rakendamine, mis peab olema ühtviisi selge riigile, ettevõtjatele ning teistele isikutele. See ongi seaduseelnõu 332 üks peamisi eesmärke. See on tähtis ka selles mõttes, et see ei puuduta mitte ainult juba kehtestatud, vaid ka tulevikus Venemaale kehtestatavaid karistusmeetmeid ja nendest kinnipidamist. Vaevalt et Venemaa muutub lähitulevikus korraga normaalseks riigiks – seda ta pole ju kunagi olnud –, mistõttu on sanktsioonide nimekirja pikenemine ülimalt tõenäoline. Mis puudutab Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmist, siis Välisministeerium konsulteeris põhjalikult kohtute, advokaadibüroode, ekspertide ja teiste asjast huvitatutega, tagamaks, et täitevvõim tegutseb antud kontekstis igati seaduste raames. Algusest peale oli selge, et kui on poliitilist tahet, leidub ka seaduslik viis, kuidas panna Venemaa Ukrainale tekitatud tohutu kahju eest materiaalselt vastutama. On ju selge, et Venemaa ei maksa ise vabatahtlikult ühtegi senti oma kuritegude korvamiseks, kuid ta peab ühel või teisel viisil vastutama. Ta ei tohi vastutusest pääseda ka sõjakuritegude puhul. Eestis on Venemaa külmutatud varasid kümnete miljonite eurode eest, mis on mõistagi väike summa võrreldes kogu Euroopa Liidus külmutatud varadega või isegi nende toodetud intressidega, mille Euroopa Liit on juba otsustanud kasutusele võtta. Kuid Eesti on jällegi jäämurdja ja teerajaja, kes näitab oma liitlastele tahet ja viisi, kuidas selles küsimuses edasi minna. Head kolleegid, palun hääletada eelnõu vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetud rahvaesindus! Isamaa fraktsioon toetab selle eelnõu venitusteta jõustamist. Nagu kilpkonn on sellega liigutud. Ma ei tea, mis on olnud selle loiu tempo põhjus. Siin küsiti eelnevalt ettekandjalt, kas teistes riikides on sellist praktikat. On küll praktikat. Mõtleme Ameerika kohtute otsustele Vene oligarhide vara kohta. Vaatame ka Kanada kohtuotsuseid Abramovitši vara kohta – see [juhtum] oli juba 2022. aastal, sõja esimesel aastal, ja see tegelikult inspireeris ka Eesti valitsust. Juba eelmise valitsuse ajal 2023. aasta alul sai põhimõtteline õigusskeem [loodud] ja valitsuse otsus selle eelnõu esitamise kohta vastu võetud. Ma olen korduvalt kutsunud valitsust üles sellega tempokamalt tegelema, saades suurepäraselt aru, et küsimus ei ole eraldivõetuna nendes vahendites, mis on Eesti Vabariigi territooriumil, vaid loomulikult pretsedendi loomises ja teatud õigusraami pakkumises teistele Euroopa riikidele, selleks et jõuda selles küsimuses pädeva rahvusvahelise leppeni. Põhituum peitub ikkagi Euroopa Liidu õiguskorras ja loomulikult – vaadates Vene riigi vahendeid – ennekõike selles, kuidas Belgia territooriumil või Belgia siseriikliku õiguskorra kaudu oleks võimalik lõviosa nendest vahenditest saada Ukraina toetamiseks agressori juriidilise staatuse alt nende kasutamise ajaks välja. Nii et me loodame, et õnnestub seda [seadust] venitusteta rakendada ja et Eestil õnnestub selle jõustunud seaduse kohta venitusteta rahvusvaheliselt teavitustööd teha. On suur tõenäosus, et see läbib ka testimise nende isikute, oligarhide poolt, kelle vahendeid selle seaduse alusel hakatakse kasutusele võtma, ka Eesti õiguskorras. Siin ei ole midagi karta, sest vastav pretsedent luuakse kas põhiseaduse järelevalve kaudu, kohtu kaudu või konkreetse rakendamise otsuse kaudu. Selles ei ole midagi haruldast. Ma kutsun valitsust üles tegelema ka rahvuslike sanktsioonidega, mis puudutavad jätkuvat massiivset Vene äri. Valitsus ei ole minu informatsiooni alusel esitanud teistele piiririikidele ametlikke ettepanekuid, et siin seda tegevust piirata, ja see on kahtlemata kahetsusväärne. 14. sanktsioonipaketti jõuavad need küsimused kindlasti piiratumana ja seda enam lasub meil ikkagi rahvuslik kohustus oma territooriumil meiega piirnevate riikidega koostööd tehes [piirata] massiivset Venemaa äri, mis siin toimub. Härra Ossinovski pereliikmete – tervitused! – annetused Eesti 200‑le ja sotsidele, mida peaminister on esile tõstnud, ning peaministri enda pereäri raamistavad seda siin poliitilises keskkonnas. Aga tegelikult on summad muidugi suured ja ulatuvad sadadesse miljonitesse, [nendega] toetatakse Vene sõjamasinat. 90% mangaanimaagist, mida kasutakse Venemaa sõjatööstuses, [liigub] praegu Eesti ja Läti sadamate kaudu. Me oleme küll teinud ettepaneku selle kehtestamiseks Euroopa Liidu sanktsioonipaketi [osana], mis seni ei ole jõustunud, aga ma arvan, et igal juhul on enne seda kasulik ja asjakohane kaaluda ka rahvuslike sanktsioonide kehtestamist. Seda enam, et Läti välisministeerium pöördus selle ettepanekuga juba tükk aega tagasi Eesti Välisministeeriumi poole, aga Eesti Vabariigi valitsuselt ei ole tulnud nii-öelda möönvat initsiatiivi. Nii et majandus‑ ja rahaküsimustes peame me agressorriigi nõrgestamisega tegelema kõikidel [tasanditel]. Meil ei ole mingit vabandust ei oma julgeoleku ega ka inimliku moraali perspektiivis. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Marko Mihkelsoni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Reformierakond toetab antud eelnõu teise lugemise lõpetamist ning ka võimalikult kiiresti, ilma venitusteta selle vastuvõtmist kolmandal lugemisel ja seaduseks muutmist. Sest tõepoolest, nii nagu siit puldist on juba korduvalt öeldud, tegemist on väga olulise pretsedendiga mitte ainult meie siseriiklikus õigusloomes, vaid sellel on vaieldamatult ka rahvusvaheline kaal. Kui me mõtleme sellele, et sõda Ukrainas ja Venemaa käitumine rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipide rikkujana ei saanud algust mitte 2022. aastal, vaid juba 2014. aasta veebruaris, siis, ütleme niiviisi, meie kui läänemaailma reaktsioon on olnud ikkagi väga-väga aeglane. Ja seetõttu need meetmed, mis nüüd rakenduvad ja on viimase paari aasta sees rakendunud, muu hulgas paljuski Eesti ja meiega sarnaselt mõtlevate riikide eestvedamisel, on kindlasti olulised sammud selleks, et aidata kaasa Vene agressiooni tagasipööramisele ja Vene agressiooni võimalikult kulukaks muutmisele ning et loomulikult tekitada olukord, mida käsitleb ka see [rahvusvahelise] sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eelnõu, et kasutada külmutatud varasid Ukraina ülesehitamiseks. Nagu me kuulsime tänastest uudistest, Belgias on võetud vastu otsus, et varadelt teenitud intresse saab kasutada mitte ainult Ukraina majanduslikuks toetamiseks, vaid ka relvaabi [andmiseks]. See on väga-väga põhimõtteline otsus, mis täna Brüsselist meieni jõudis. Tõesti, kolleeg Põlluaas küsis ettekandjalt, kui palju on antud teemale meie erinevates partner- ja liitlasriikides tähelepanu pööratud või milliseid samme on astutud. Ka mul on olnud rahvusvaheliste kontaktide käigus sel teemal päris mitmeid vestlusi, kus on tuntud väga suurt huvi selle regulatsiooni vastu, mida Eestis on välja töötatud ja mida me antud seaduseelnõu menetluse kaudu siseriiklikus õiguses rakendame. Ma olen veendunud, et näiteks Tšehhi Vabariik ja mitmed teised riigid järgivad meie eeskuju. Eri riikides on erinevad menetlusprotseduurid, aga ma usun, et see samm on kindlasti üks väga oluline verstapost Venemaa külmutatud varade reaalsel kasutusele võtmisel. Ma tahaks veel eraldi tänada neid, kes selle eelnõu koostamisel väga palju tööd tegid, aga on teinud tööd ka rahvusvaheliselt, eeskätt Välisministeeriumi asekantslerit Erki Kodarit ja tema meeskonda. See on olnud väga keeruline protsess, loodetavasti jõuab see varsti siin saalis väga positiivse tulemuseni. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Venemaa on agressorriik, kes ei austa teiste rahvaste enesemääramisõigust ega rahvusvahelist õigust. Kremli eesmärk on taastada vägivallaga enda kunagised piirid, mis kehtestati samamoodi vägivallaga, ning ta peab selleks Ukraina vastu ebainimlikku terrorisõda. Mitte keegi ei tea, millal ta võib tulla meie ja teiste naabrite kallale. Venemaa tuleb peatada ja talt tuleb võtta igasugune soov anastada teisi riike ja rahvaid. Venemaa ja oligarhid, kes toetavad sõda ning hoiavad oma vara lääne pankades, peavad mõistma, et agressioonile järgneb karistus, sealhulgas finantsiline. See on vaieldamatu. Inimsusvastastele ja sõjakuritegudele ei ole õigustust ega andestust. Euroopa riigid tegid juba Ukraina sõja alguses Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada välja õiguslik skeem, mis aitaks kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks regulatsiooni, mis sillutab teed Vene külmutatud varade miljarditesse eurodesse ulatuvate intressitulude kasutamiseks Ukraina heaks. USA ja Belgia on otsustanud need juba kasutusele võtta. Läänes on külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid. Euroopa Liidus on külmutatud umbes 200 miljardi euro väärtuses ja Eestis 35 miljoni euro väärtuses [varasid]. Arutuse all on kõikide külmutatud varade konfiskeerimine. Samas ollakse Euroopas mures, et selline käik kahjustab euro usaldusväärsust teiste keskpankade silmis. Eriti kardetakse, et Vene varade konfiskeerimine annab Hiinale ja Saudi Araabiale signaali, et eurodes vara hoidmine pole turvaline. Euroopa Keskpanga sõnul riskiks Euroopa Liidu liikmesriigid euro õiguslike ja majanduslike alustalade õõnestamisega. Keskpank soovitas riikidel mitte võtta antud otsust vastu üksi, vaid tegutseda koos laia rahvusvahelise koalitsiooniga. Eesti millegipärast tegutseb omapäi. USA ettepanekule Vene varad täielikult konfiskeerida – G7 liikmetest toetavad seda Suurbritannia, Jaapan ja Kanada – on Euroopas vastu Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Viimased on mures just Euroopa Keskpanga väljatoodu ja selle pärast, et see võib põhjustada vastumeetmeid Venemaalt. Eesti valitsus ei karda hunti ja hüppab üksinda dzotile nagu Matrossov. Eesti on välisminister Tsahkna eestvedamisel leiutanud omapärase skeemi, mis Kaja Kallase sõnul käib lihtsustatult nii. Ukraina dokumenteerib kahjud, mida agressor Venemaa neile tekitab. Meie käes on vara, mis on ära hinnatud, me anname selle Ukrainale ja hiljem saab Venemaa Ukrainaga tasaarveldada. Teisisõnu, meie võtame Ivanilt raha ära, anname Volodõmõrile ja ütleme Ivanile, et küsigu ta oma raha tagasi Vladimirilt. See võib olla küll õilis, ma ei vaidle vastu, kuid see on veidi lapsik, sest mitte mingit konfiskeeritud raha tasaarveldamist Venemaa ja Ukraina vahel ei tule, sest see, kes raha ära võtab, on ju Eesti. Me oleme Euroopa Liidu riikidest ainuke, kellel selline seadus parlamendis arutelul on. On ainuõige ja vajalik, et me teeksime seda Euroopas ühiselt Euroopa Liidu õiguse tasemel ja raamides. Täna sellist üksmeelt ega lahendust aga ei ole. Isegi meie naabrid Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik suured Ukraina toetajad, ei kavatse sellist skeemi kasutada, kuigi Eesti on seda juba pikemat aega laiemalt tutvustanud ja propageerinud. Miks? Sest Eesti valitsuse kava ei ole juriidiliselt pädev. Rahvusvahelise õiguse järgi on omand puutumatu, igal juhul vastutab selle eest äravõtja ehk siis Eesti. Ka meie põhiseaduse järgi on omand puutumatu. Nagu me oleme aga korduvalt näinud, põhiseadus valetajate valitsust ei sega.

Kas soovite lisaaega?

Palun lisaaega, jah, kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nagu öeldud, mitte ükski teine riik ega organisatsioon ei ole Eesti skeemi heaks kiitnud ega seda kasutusele võtnud. Kõik, sealhulgas USA, Euroopa riigid, Euroopa Liit, G7 ja nii edasi, leiavad, et küsimus on märksa keerulisem, kuigi kõik on loomulikult ühel meelel, et Venemaa peab Ukraina sõjas tekitatud purustuste eest vastutama nii moraalselt kui ka rahaliselt. Töö pädeva meetme väljatöötamiseks jätkub, täna seda kahjuks veel ei ole. Lauri Mälksoo on hoiatanud, et selline Vene külmutatud varade äravõtmise skeem võib Eestile kalliks maksma minna. Ei saa välistada, et inimõiguste kohus leiab, et meil tuleb hakata hoopis neile, kelle vara me ära võtame, kompensatsiooni maksma. Selles mõttes on see meile ja meie maksumaksjatele suurte rahaliste tagajärgedega otsus. Mälksoo sõnul peame me ette kujutama, milliseks kujuneb taoline vaidlus näiteks seitsme aasta pärast, millised on Eesti argumendid, kas me võidaksime või kaotaksime selle vaidluse. Tõenäoliselt kaotaksime. Taolise otsuse tegemise vastu [käib] rahvusvahelise tavaõiguse oluline põhimõte, mida nimetatakse riigi immuniteediks. See tähendab, et kui riigid hoiavad vara teistes riikides, siis niisama seda ära võtta ei saa, sellele järgneksid teise riigi vastumeetmed. Venemaa on selgelt öelnud, et kui neilt hakatakse varasid ära võtma, vastavad nad omapoolsete sammudega. Oleks naiivne arvata, et Eestile sellisest hurraa-aktivismist mingeid tõsisemaid tagajärgi ei tulene. Loomulikult me peame selle teemaga tegelema, selles ei ole kahtlustki, ja miks mitte, [võime] olla ka initsiatiivgrupis. Aga selge on see, et Eesti peab neis asjades koordineerima oma otsuseid ülejäänud riikidega. Üksinda dzotile hüpata ja tekitada olukord, et me peame enda eelarvest hakkama konfiskeeritud ja Ukrainale antud Vene varade eest tagasi maksma, on põhjendamatu. Arvestades protsessi kulusid ja erinevaid kompensatsioone, mida me peaksime maksma, tuleks märksa odavam anda Ukrainale lihtsalt otse 35 miljonit eurot. Seda enam, et valitsus kohustub varsti sõlmitava julgeolekulepinguga niigi Ukrainale maksma lausa 100 miljonit eurot aastas. Kokku võttes, Eesti ei saa olla maailma ainuke riik, kes end mõtlematust aktivismist ajendatuna üksinda Kremli tule alla seab. Eesti peab lahendama probleemi koostöös teiste riikidega ja leidma nendega ühiselt pädeva süsteemi, kuidas panna Venemaa vastutama terrorisõjas tekitatud kahjude eest ning kasutada Vene külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Leiame, et kõnealuse toore, juriidiliselt ebapädeva ja ebakompetentse skeemiga edasi minna ei saa. Töötame edasi koos teiste riikidega. Seetõttu annan EKRE fraktsiooni nimel üle ettepaneku katkestada eelnõu 332 teine lugemine. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 332 kohta esitatud muudatusettepanekute arv on kaheksa. Muudatusettepaneku nr 1 esitaja on põhiseaduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajad Ants Frosch, Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Evelin Poolamets, Mart Helme, Rene Kokk, Leo Kunnas, Alar Laneman, Martin Helme, Arvo Aller, Varro Vooglaid, Siim Pohlak, Rain Epler, Henn Põlluaas ja Jaak Valge, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Muudatusettepanek nr 5, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitaja põhiseaduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Me oleme eelnõu 332 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 332 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teine lugemine katkestada. Head kolleegid, ma asun hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele EKRE fraktsiooni ettepaneku rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 7, vastu 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 332 teine lugemine on lõpetatud.