Kuude kaupa: Tiit Maran
Kokku kuid: 10
Täielikult profileeritud: 10
12.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust keskkonnaprobleemide, eriti plasti- ja mikroplastireostuse osas, esitades konkreetseid statistilisi andmeid (nt 51 triljonit osakest biosfääris ja 12 miljonit tonni plasti meres aastas). Ta on teadlik toidujäätmete käitlemise ja ringluse regulatiivsetest ning praktilistest probleemidest, tuues näiteid isiklikust kogemusest (loomaaia direktor). Samuti on ta kursis põhjavee kaitse ja puurkaevude lubade andmise bürokraatlike detailidega.
11.2024
7 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust keskkonnaökoloogia, kliimamuutuste ja elurikkuse teemadel, kasutades akadeemilisi termineid (biosfäär, planetaarsed taluvuspiirid, termodünaamika). Viitab rahvusvahelistele aruannetele (Brundtlandi aruanne 1987) ja teaduslikule konsensusele, rõhutades teadmiste laiapõhjalisust. Mainib isiklikku kogemust looduskaitsebioloogia loengukursuse juhendajana ja Eesti delegatsiooni juhina elurikkuse konventsiooni konverentsil Colombias.
10.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust halduskorralduse, ruumilise planeerimise, maakasutuse ja regionaalpoliitika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "rohekoridoride planeerimine" ja viidates Maa-ameti funktsioonidele. Samuti eristab ta selgelt isiklikku usku institutsioonist ning käsitleb kiriku rolli julgeoleku kontekstis, viidates ajaloolistele näidetele.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles spetsiifilist asjatundlikkust seadusloome protseduurides ja bioloogias/ökoloogias. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "ettevalmistamiskavatsus" ja viitab detailsetele bioloogilistele riikidele (taimeriik, loomariik, seeneriik), et kritiseerida keskkonnaalaste eelnõude ebakõlasid. See viitab autoriteedile keskkonnaõiguse ja teaduspõhise poliitika ristumiskohas.
06.2024
14 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust keskkonnateadustes ja ökoloogias, kasutades keerulisi mõisteid nagu biosfäär, elurikkus ja Suur Kiirendus. Oma seisukohtade põhjendamiseks kasutab ta süsteemseid analoogiaid (nt pärmiseene näide) ja ajaloolisi andmeid fossiilkütuste akumulatsiooni kohta. On kursis energeetikavaldkonna riskide ja varasemate ebaõnnestumistega (nt Eesti Energia afäärid), rõhutades vajadust vältida vigaseid otsustusi.
05.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keskkonna- ja energiapoliitikas, viidates täpselt Põhiseaduse paragrahvidele ja säästva arengu seadusele. Esitatakse detailseid küsimusi taastuvenergia ületootmise keskkonnamõju, energeetika kasvutempo ja metsanduse (kiirekasvulised istandused, elurikkus) kohta. Samuti on esile toodud teadmised merekeskkonna ökoloogiast, fosforiidikaevandamise riskidest ja Läänemere veekvaliteedi probleemidest.
04.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust looduskaitse ja seadusloome protseduuride osas, tuues esile kitsaskohad (nt Keskkonnaameti nõusolekud, Kevadtormi erandkorrad). Erialateadmised on ilmsed ka veterinaaria ja põllumajanduse valdkonnas, kus kasutatakse termineid nagu "terviseühtsus" (one health) ja arutletakse keskkonnaprobleemide (lämmastik, fosfor, avamaalinnud) üle. Energiapoliitika aruteludes nõutakse objektiivset teavet ja küsitakse tehnilisi detaile tuumaenergia juhitavuse ja riigigarantiide kohta.
03.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja -regulatsiooni valdkonnas, käsitledes detailselt Natura 2000 alasid, kaldavööndeid ja müraprobleeme. Kasutab teaduslikke andmeid ja statistikat (WHO, EEA andmed) müra mõju kohta rahvatervisele, viidates 12 000 müra seotud surmajuhtumile Eestis aastas. Demonstreerib teadmisi ka seaduseelnõude menetluslikest erisustest ja õiguslünkadest.
02.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab teadmisi toiduainete ja toidulisandite (putukajahu, sojauba, palmiõli, säilitusained) teemal, keskendudes terviseriskide ja allergiliste reaktsioonide võrdlevale analüüsile. Ekspertiis väljendub nõudmises konkreetsete andmete järele, mis tõendaksid putukajahu märkimisväärset kahjulikkust võrreldes teiste laialt kasutatavate ainetega.
01.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust keskkonnateaduste ja veemajanduse vallas, kasutades detailseid statistilisi andmeid (nt vee osakaal kehas, 71% maakera pinnast) ja tehnilist terminoloogiat (suubla, jäälaamad). Erialane fookus on vee väärtusel, puhtusel ja säästlikul kasutamisel kliimakriisi kontekstis. Samuti on kõneleja teadlik nanoosakeste keskkonnaprobleemidest lennukikütustes.