Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Kokku istungeid: 8

Täielikult profileeritud: 8

2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse fiskaalpoliitika vastane, eriti mis puudutab kohalike omavalitsuste sundimist maamaksu tõstma tulubaasi puudujäägi tõttu. Nõuab selget strateegilist suunda energiavaldkonnas, kritiseerides praegust ebaselget ja ressursimahukat mitme suuna arendamist korraga. Poliitilist positsiooni raamistab parempoolsena, rõhutades Isamaa kuulumist paremasse tiiba.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse protseduurilisele ebaaususele ebapopulaarsete otsuste (automaks, negatiivne lisaeelarve) edasilükkamisel Euroopa Parlamendi valimiste tõttu. Samuti rõhutatakse maaomanike õigust õiglasele kompensatsioonile looduskaitseliste piirangute eest, seades omandiõiguse kaitsmise esiplaanile. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ja väärtuspõhise käitumise vastu (silmakirjalikkus).
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse energiapoliitikale, mida kirjeldatakse paanilisena ja prioriteetideta ("Browni liikumine"). Peamine fookus on meretuuleparkide keskkonnamõjude hindamise kiirendatud vastuvõtmise vastustamisel, kuna see ohustab kvaliteeti ja loob ebaausa konkurentsi maatuuleparkide arendajate suhtes. Kadunud on selge siht, kuidas tagada Eestile vajalik elektrienergia tootmine parima hinnaga ja keskkonda vähem kahjustades. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, tuues esile valitsuse ebaõnnestumisi (Eesti Energia kahjumid, Auvere tehase seiskumine).
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse plaanile kiirendada meretuuleparkide rajamist, eriti Saaremaa lähedal, kuna see on liiga kallis, keskkonnale kahjulik ja protseduuriliselt puudulik. Kõneleja kritiseerib teravalt eelnõu, mis koondab lubasid keskkonnamõju hindamise kiirendamise nimel, leides, et tegemist on eesmärgi pühitsemisega abinõu kaudu. Fookus on poliitika (keskkonna- ja majandusmõju) kriitikal, rõhutades, et "kliima" eest võitlemise sildi all unustatakse ära keskkond.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse tegevusele Maa-ameti infosüsteemi üleminekul, rõhutades bürokraatlikku ebaõnnestumist ja selle negatiivset mõju majandusele. Peamine fookus on riigi halval sooritusel, mis süvendab majanduslangust, lõigates ära tegevused, mis peaksid pakkuma leevendust. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, nõudes vastutust tekkinud segaduse eest.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõige silmatorkavam teema on hääleõiguse äravõtmise toetamine, mida käsitletakse kui vajalikku sammu, et ületada 700-aastase orjapõlve taak ja olla peremehed omal maal. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub rahvuslikule enesemääramisele ning julgeolekule. Poliitiline raamistik on pigem ajalooliselt ja väärtuseliselt motiveeritud kui puhtalt poliitikapõhine.
2024-05-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud Eesti julgeolekule ja Venemaa mõjule, eriti seoses Vene kodanike hääleõigusega kohalikel valimistel. Kõneleja kritiseerib teravalt Sotsiaaldemokraate, süüdistades neid julgeoleku ohverdamises poliitilise kasu (häälte saamise) nimel. Samuti nõutakse tõenduspõhist lähenemist väidetavatele Vene eriteenistuste tellitud rünnakutele, seades kahtluse alla ministri narratiivi. Poliitiline positsioon on väärtuspõhine, rõhutades julgeoleku prioriteetsust.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud pangandussektori reguleerimisele, et vältida erakorralisi kasumeid, mis tekivad euribori tõusu tõttu, ning kaitsta ühiskonda kinnisvara kaotamise eest. Samuti vastustab ta Euroopa Liidu bürokraatia kasvu ja ettevõtjatele pandavaid lisakoormusi, kritiseerides otseselt koputajate seadust. Tema raamistik on peamiselt poliitikapõhine, keskendudes majanduslikule õiglusele ja riikliku regulatsiooni mõistlikkusele.