Täiskogu istungite kaupa: Lauri Läänemets

Tugev vastuseis on suunatud Reformierakonnale (ebarealistlike energiaprognooside ja numbrite esitamise eest) ning Isamaale (taastuvenergia arenduse pärssimise eest viimase kümne aasta jooksul, nimetades neid "super-pidurdajateks"). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebakompetentsusele ja tervikliku strateegia puudumisele.

Peamine vastasseis on suunatud "parempoolse valitsuse" ja Reformierakonna vastu, kritiseerides nende ideoloogiat kultuurivaldkonna rahastamise osas. Kriitika on poliitikapõhine, viidates varasemale Reformierakonna ministri kommentaarile kultuuriinimeste "tootvale tööle" suunamise kohta.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle poliitikaid kritiseeritakse kui kahjulikke Eesti töötajale ja majanduse arengule. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades valitsust ametiühingute hoiatuste eiramises ja tööandjate positsiooni ületähtsustamises. Rünnakud on intensiivsed, väites, et valitsus paneb töötaja vastutama äririskide eest.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, keda kritiseeritakse nii eelnõu sisu kui ka seadusloome protseduuri rikkumise pärast. Eriti teravalt heidetakse ette tööturu osapooltega konsulteerimata jätmist ja arutelu puudumist. Kriitika on intensiivne ja nõuab otseseid selgitusi.

Peamised vastased on EKRE ja Keskerakond, keda kritiseeritakse valeväidete levitamise eest, nagu tahetaks piirata usuvabadust. Kõneleja süüdistab neid Venemaa narratiivide levitamises ja lükkab nende argumendid intensiivselt tagasi, väites, et seadus hoopis kaitseb õigeusklikke.

Peamised vastased on valitsus, eelkõige peaminister ja majandusminister Erkki Keldo, kes eelnõu Riigikokku tõid. Kriitika on suunatud nii eelnõu sisule (töötajate kindlustunde vähendamine) kui ka protseduurile, kuna ametiühingud, puuetega inimeste koda ja erialaorganisatsioonid on väitnud, et neid pole kaasatud.