Täiskogu istungite kaupa: Irja Lutsar

Kõneleja näitab teadmisi globaalsest demograafiast, viidates konkreetsetele rahvaarvu andmetele (1,8 miljardit, 8 miljardit, üle 8,2 miljardi) ja ajaloolistele pandeemiatele. Ta kasutab statistikat oma küsimuse aluse loomiseks ja otsib kliimateadlase seisukohta rahvastikupoliitika küsimustes.

Ekspertiis keskendub parlamendi töökorraldusele ja komisjonide (eriti Sotsiaalkomisjoni) sisemisele dünaamikale. Samuti näidatakse huvi teadusasutuste (Teaduste Akadeemia) halduskorralduse vastu. Spetsiifilisi andmeid või tehnilisi termineid ei kasutata, kuid rõhutatakse protseduurilist teadlikkust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna rahastamisskeemide ja seadusandliku menetluse osas, viidates detailidele nagu rahastamise põrand ja lagi ning varasem projektipõhine süsteem. Ta kasutab konkreetseid andmeid (nt 6000 eurot väikesaarele, 80 000 eurot Tallinnale/Tartule) ja käsitleb süsteemselt tööjõupuuduse probleemi vaimse tervise teenuste osutamisel. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi sotsiaalkomisjoni tööprotsessidest ja keelelisest toimetamisest.

Kõneleja(d) demonstreerivad põhjalikke teadmisi tervishoiuteenustest, meditsiinilistest näidustustest ja abordiseaduse spetsiifilistest paragrahvidest (§ 5 ja § 6). Kasutatakse meditsiinilist terminoloogiat ja viidatakse oma ekspertteadmisele (meedikuna), tuues näiteid plaanilisest keisrilõikest, vaktsineerimispoliitikast ja medikamentoossetest protseduuridest. Ekspertsus on suunatud seaduseelnõu sõnastuse ebaselguse ja potentsiaalsete terviseriskide analüüsimisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi eelarvestamise metoodika (tegevuspõhine eelarve) ja mõõdikute analüüsimisel. Eriti süvenetakse Terviseministeeriumi eelarve detailidesse, tuues näiteks ülekaaluliste inimeste protsendi mõõtmise ebaefektiivsuse. Kasutatakse tehnilist keelt, nagu "mõõdikud" ja "tegevuspõhine eelarve".