Täiskogu istungite kaupa: Irja Lutsar

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes otse eksperdi poole ning väljendades tänu ettekande eest. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, mis põhineb ajaloolistel võrdlustel ja konkreetsetel rahvastikuandmetel. Toon on analüütiline ja otsib lahendusi globaalsele probleemile.

Stiil on viisakas ja küsitlev, alustades ettekandja ja juhataja tänamisega. Kõneleja kasutab loogilist võrdlust (Sotsiaalkomisjoni intensiivsed diskussioonid vs. Kultuurikomisjoni konsensus) informatsiooni väljapeilimiseks. Toon on formaalne ja neutraalne, keskendudes faktide ja protseduuride selgitamisele.

Kõneleja stiil on informatiivne ja mõõdukalt optimistlik, keskendudes poliitika mehhanismi ja seadusandliku menetluse selgitamisele. Toon on formaalne ja protseduuriline, viidates komisjoni otsustele ja volitustele. Kasutatakse loogilisi argumente rahastamise õigluse kohta, tunnistades samas realistlikke probleeme, nagu spetsialistide puudus.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja loogikapõhine, keskendudes seaduseelnõu sõnastuse ebaselgusele ja poliitika ebakonsistentsusele. Toon on tõsine ja murelik, eriti sotsiaalsete tagajärgede (häbistamine, illegaalsed abordid) osas, tasakaalustades õiguslikku analüüsi moraalsete argumentidega. Kasutatakse võrdlevaid näiteid (keisrilõige, vaktsineerimata isikute ravi) argumentide toetamiseks.

Stiil on analüütiline ja küsiv, keskendudes loogilistele argumentidele ja süsteemi parendamise ettepanekutele. Kõneleja esitab oma kahtlused viisakalt, kuid rõhutab teravalt mõõdikute ebaadekvaatsust, kasutades väljendeid nagu "tegevuspõhine eelarve on surnud". Toon on formaalne ja keskendub poliitika sisulistele probleemidele.