Kuude kaupa: Tõnis Lukas

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

1 Sõnavõtud

Majandusvaated toetavad avaliku sektori kulutuste suurendamist haridusele, eelkõige õpetajate palgatõusule ja diferentseerimisfondi osakaalu suurendamisele. Kõneleja kritiseerib valitsuse pikaajalise fiskaaldistsipliini puudumist nende vajalike kulude katmisel Riigi Eelarvestrateegias.
09.2025

10 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad tööjõuturu regulatsioonile, nõudes rangemaid keeleoskuse nõudeid teenindussektoris ja uutes töövormides (platvormitöö, renditööjõud). Rõhutatakse, et keelenõuete puudumine soodustab teadmist, et eesti keelt ei ole vaja.
06.2025

47 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad riigi rahaliste garantiide andmisele (õpetajate palga alammäär, teaduse baasfinantseerimine) ning süsteemsele taristu planeerimisele raiskamise vältimiseks. Tööturu osas eelistab töökäte puuduse lahendamist pensioniealiste tööhõive parandamise kaudu, olles skeptiline suure sisserände suhtes.
05.2025

11 Sõnavõtud

Kõneleja on kindlalt vastu odava tööjõu sissetoomisele kolmandatest riikidest, kuna see lööb palgad alla ja sunnib kohalikke inimesi välja rändama. Ta rõhutab, et majanduse toimimiseks on oluline tagada piisav sündimus ja tööjõuturgu tuleb kindlustada oma inimeste kaudu. Ta kritiseerib ka investeeringute ja riigiasutuste ebavõrdset jaotumist, mis koondab maksumaksjate loodud töökohad Tallinna.
04.2025

4 Sõnavõtud

Pooldab tugevalt turumajanduse reegleid ja on vastu riiklikele dotatsioonidele majandusvaldkondades, kus investeeringud peaksid tarbijatelt tagasi tulema. Toetab metseenluse maksusoodustuste suurendamist ja Kultuurkapitalile tehtavate annetuste soodustustega katmist, et tuua kultuuri ja sporti eraraha.
03.2025

20 Sõnavõtud

Majandusvaated on suunatud kodumaise tööjõu ja palgataseme kaitsele, olles tugevalt vastu võõrtööjõu kvoodi suurendamisele, mis lööks palgad alla. Ta toetab praegust nõuet maksta välisspetsialistidele vähemalt 1,5-kordset keskmist palka ja kritiseerib ettevõtjaid, kes ei taha maksta turutasemel palka. Ta kritiseerib rutiinset kärpimist, mis puudutab prioriteetseid sotsiaalvaldkondi.
02.2025

16 Sõnavõtud

Toetab tugevalt kaitsekulude suurendamist ja kaitsetööstuse kiiret arendamist, nähes selles võimalust nii oma turule kui ka väljapoole tootmiseks. Suhtub skeptiliselt haridusreformi kokkuhoiunumbritesse (300 000 eurot), viidates, et rehkenduse järgi nii suurt summat kokku ei tule. Rõhutab vajadust tagada Kaitseväe spetsialistidele piisav palk ja sotsiaalsed garantiid.
01.2025

5 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad riigikaitsekulutustele, toetades tugevalt nende tõstmist 5% SKT tasemele, et tagada riigi kaitsevõime. Väljendab muret, et uusi seadusi võidakse kasutada odava tööjõu sissetoomiseks, mis viitab ettevaatlikule suhtumisele migratsiooni majanduslikesse motiividesse.
12.2024

10 Sõnavõtud

Kõneleja rõhutab vajadust tagada massiivsetele reformidele täiendav finantseerimine, kritiseerides kutsehariduse alarahastamist ja sisemiste reservide arvelt muudatuste tegemist. Ta peab kultuuri asendamatuks majanduse ja turismisektori käivitavaks mootoriks, kritiseerides kultuuri klassifitseerimist "vaba aja kategooriasse".
11.2024

26 Sõnavõtud

Pooldab riigi administratiivkulude kokkuhoidu, et rahastada prioriteetseid valdkondi nagu haridus ja kultuur, pakkudes seda katteallikana eelarve muudatusettepanekutele. Kritiseerib maksutõusude (nt automaks) kumulatiivset mõju ja nõuab bürokraatia vähendamise eesmärgi täitmist. Toetab kodualuse maa maksuvabastust, lükates tagasi väited, et see pärsiks majandust.
10.2024

12 Sõnavõtud

Kõneleja on fiskaalselt ettevaatlik, kritiseerides nulleelarvet kui kokkuhoidu mittetoovat sebimist ja nõudes majandusprognooside muutustele reageerimist. Ta on tugevalt tööjõu sissetoomise vastu, kui see on seotud madalapalgalise tööjõu hankimisega, mis surub alla kohalike palku. Ta toetab õpetajate palga tõstmist ja kritiseerib regionaalset ebavõrdsust süvendavaid makse.
09.2024

9 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad eelarvedebati kontekstis kultuuri- ja haridustöötajate palgatingimuste võrdsustamisele, viidates varasematele paarisrakenditele. Samuti rõhutatakse vajadust kaitsta tarbijaid riiklike monopoolsete ettevõtete (nt Elektrilevi) bürokraatliku surve ja kasumikesksuse eest.
07.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja vastustab uusi makse, eriti automaksu, nähes seda eelarve täitmise meetmena, mis koormab ebaproportsionaalselt maapiirkondade peresid. Kritiseeritakse maksuküüru ärajätmise edasilükkamist, mis mõjutab negatiivselt õpetajate palgatõusu. Samuti küsitakse Kultuurkapitali rahastamise aluste lammutamise plaanide kohta.
06.2024

5 Sõnavõtud

Kõneleja märgib, et eesti keele oskus on vajalik ka muu kodukeelega laste majanduslikuks edenemiseks Eesti ühiskonnas, kuid otseseid seisukohti maksude, eelarve või kaubanduse kohta ei esitata.
05.2024

23 Sõnavõtud

Toetab fiskaalset distsipliini ja nõuab halduskulude kärpimiseks negatiivset lisaeelarvet, viidates riigi administreerimise lõhkiajamisele. Ta kritiseerib valitsust õpetajate palgatõusu lubaduse täitmata jätmise eest ja peab Tallinna tulumaksu laekumist pealinna privileegiks. Ta on vastu ettevõtjate (nagu Bolt) huvidele, mis takistavad keelenõuete kehtestamist teenindussfääris.
04.2024

23 Sõnavõtud

Majandusvaated nõuavad stabiilset ja suuremat riiklikku rahastamist haridusse, vastandudes ühekordsete summade kasutamisele õpetajate palkade katteks. Kõneleja on tugevalt odava tööjõu sissetoomise vastu sisserände piirarvu tõstmise kaudu, väites, et see ei lahenda tippspetsialistide puudust, vaid tekitab sotsiaalseid probleeme. Lühidalt mainitakse ka kliimapoliitika kontekstis tarbimise ja raiskamise vähendamise vajadust.
03.2024

19 Sõnavõtud

Majanduslikud seisukohad keskenduvad avaliku sektori palgapoliitikale, nõudes õpetajate palga tõstmist 120%-ni Eesti keskmisest palgast, nagu koalitsioonileppes lubatud. Ta peab hariduskulutusi (mis moodustavad suure osa SKT-st) väärikaks ja vajalikuks investeeringuks. Kritiseerib valitsust eelarveliste lubaduste katmata jätmise eest.
02.2024

13 Sõnavõtud

Kõneleja on tugevalt vastu sisserände piirarvu tõstmisele, kuna see on suunatud "odava tööjõu" sissetoomisele, mis survestab Eesti töövõtjate palku ja suurendab tööpuudust. Samuti vastustatakse automaksu, mis on majandusele ja rahva hakkamasaamisele kahjulik. Eelistatakse kodumaise tööjõu ja palkade kaitset.
01.2024

17 Sõnavõtud

Majandusvaated keskenduvad riiklike investeeringute vajadusele haridusse ja teadusesse, et tagada kõrgharidusega spetsialistidele konkurentsivõimeline palk ja teaduse stabiilne rahastamine. Toetatakse teaduse rahastamise 1% SKT-st kokkuleppest kinnipidamist, kuid kritiseeritakse 40:40:20 jaotuse mõju baasteadusele. Väljendatakse vastuseisu lihtsamate tööde jaoks sisserändepumba tekitamisele, kuid toetatakse välisteadurite ja "ajude" sissetoomist.