Kuude kaupa: Maris Lauri
Kokku kuid: 13
Täielikult profileeritud: 13
10.2025
7 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti makroökonoomika, konkurentsivõime teooria (nelja samba mudel) ja Eesti majandusarengu ajaloo alal alates 1990. aastatest. Kasutatakse spetsiifilisi majandustermineid nagu "konvergents," "väärindamine," "SKP" ja viidatakse arenguseire konverentsi eksperdi ettekandele. Kõneleja positsioneerib end majandusanalüütiku, eksperdi ja teoreetiku seisukohalt.
09.2025
19 Sõnavõtud
Näitab üles sügavat asjatundlikkust finantssüsteemi, pangandusjärelevalve ja regulatsioonide alal, viidates Eesti finantsajaloo transformatsioonile ja süsteemsetele probleemidele. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat (normatiivid, positiivne krediidiregister, Euroopa Kohtu eelotsus) ning selgitab keerulisi õiguslikke dilemmasid seoses Rahapesu Andmebüroo (RAB) ja isikuandmete kaitsega. Võrdleb Finantsinspektsiooni rolli meditsiini ja arsti tööga.
06.2025
40 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust seadusandluse menetlemise ja finantsõiguse vallas, eriti Rahapesu Andmebüroo (RAB) tegevuse ja andmetöötluse (pseudonüümimine, depseudonüümimine) tehnilistes detailides. Ta kasutab ohtralt spetsiifilist terminoloogiat, selgitades RAB-i kolme tuumikülesannet ja andmekaitse tagamise mehhanisme. Lisaks on tal põhjalikud teadmised Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse nõuetest muudatusettepanekute esitamisel.
05.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust parlamendi menetlusprotseduurides ja Rahanduskomisjoni töös, esitades täpseid ülevaateid istungitest, hääletustulemustest ja konsensuslikest otsustest. Lisaks on tal sügav arusaam keerulistest finantsküsimustest, nagu maksupoliitika detailid (astmeline tulumaks vs. proportsionaalne määr, jaotatud kasumi maksustamine) ja rahapesu tõkestamise seaduse tehnilised muudatused (andmete pseudonüümimine ja massanalüüs).
03.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust piirijulgeoleku, riskianalüüsi ja Venemaaga seotud strateegilise välispoliitika alal. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt hübriidrünnakud, ohuhinnang) ja toetub varasematele julgeolekuasutuste hinnangutele. Samuti demonstreerib ta teadmisi naaberriikide (Soome, Läti, Leedu) piirimeetmete ajastuse ja põhjuste kohta.
01.2025
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigieelarve seaduse, eelarve koostamise loogika ja Riigikogu menetlusnormide osas. Ta viitab Rahandusministeeriumi materjalidele, tegevuspõhisele eelarvele ja seletuskirjade olulisusele, rõhutades eelarve haldamise keerukust ja komplekssust. Ta tegutseb Rahanduskomisjoni ettekandjana, mis kinnitab tema rolli eelarveteemade spetsialistina.
12.2024
29 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahanduse, maksustamise ja eelarvemenetluse valdkonnas, selgitades keerukaid teemasid nagu kuritarvitusvastased sätted, kontsernide topeltmaksustamine ja riigieelarve baasseaduse nõuded. Ta kasutab finantsteoreetilisi põhimõtteid (laen vs. tulu) ja esitab konkreetseid numbreid maksulaekumiste prognooside kohta. Eriti põhjalik on ta julgeolekumaksu tehniliste muudatuste ja mõjude selgitamisel.
11.2024
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigieelarve ja finantsjuhtimise alal, keskendudes tegevus-, kulu- ja tulemuspõhise eelarvestamise tehnilistele detailidele. Ta tugineb Riigikontrolli, Õiguskantsleri ja Raamatupidamise Toimkonna analüüsidele ning kasutab spetsiifilist terminoloogiat (mõõdikud, kaskaad, ülekantavad vahendid). Ta rõhutab oma pikaajalist kogemust rahanduskomisjonis ja väidab end olevat üks väheseid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud.
10.2024
8 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus riigi rahanduse, eelarve koostamise ja keerulise maksuseaduse vallas. Kasutab tehnilisi termineid ja näitab detailset teadmist eelarve paindlikkusest, tulumaksuseaduse rakendamisest eraisikutele ja äriühingutele ning tulude prognoosimisest, viidates näiteks 20% kasumi peitmise arvestamisele prognoosides.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust seadusloome menetluse ja finantsregulatsiooni valdkonnas, käsitledes detailselt eelnõu menetlemist rahanduskomisjonis ning tehnilisi ja keelelisi muudatusi. Eriti rõhutatakse teadmisi finantsasutuste digitaalse tegevuskerksuse, riskijuhtimise ja küberohtude maandamise teemal. Ta kasutab täpseid protseduurilisi termineid ja viitab kaasatud turuosaliste arvamustele.
06.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvepoliitika osas, viidates konkreetsetele puudujäägi protsentidele (3%, 5%) ja 2 miljardi euro suurusele katmata kuludele. Eraldi ekspertiis on nähtav finantssüsteemi reguleerimise valdkonnas, kus ta nimetab spetsiifilisi regulatsioone (DORA, krüptoturud) ja lahendamist vajavaid institutsionaalseid küsimusi (positiivne krediidiregister, finantsombudsman). Ta kasutab tehnilist keelt, kirjeldades finantssüsteemi kui "majanduse vereringet".
05.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat tehnilist asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarvereeglite (sh põhiseaduslike institutsioonide eelarved, kulupiirangud) ja keerulise finantsregulatsiooni alal. Eriti detailne on ülevaade krüptovaraturgu reguleeriva MiCA määruse ülevõtmisest, tuues esile riskid, järelevalveasutuste (RAB vs FI) pädevuse ja üleminekuperioodide küsimused. Kasutab täpseid protseduurilisi ja finantstermineid, viidates majandusprognoosidele ja SKP näitajatele.
04.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsregulatsiooni, ühinguõiguse ja järelevalveasutuste (Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo) koostöö teemal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kahetasandiline juhtimiskord" ja esitatakse detailseid põhjendusi nõuete karmistamise ning trahvide (5–15 miljonit) vajalikkuse kohta. Rõhutatakse, et Finantsinspektsioonil on rahapesu järelevalveks vajalik võimekus juba olemas.