Päevakorrapunktide kaupa: Alar Laneman

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide, julgeolekuolukorra ja riigikaitse valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (EUNAVFOR Med/Irini, ÜRO relvaembargo, satelliidivõimekused) ning viidatakse Kaitseväe spetsialistide (kolonelid) antud ülevaadetele. Ekspertiis hõlmab nii operatsiooni eesmärke kui ka seadusandlikku menetluskorda.

Näitab asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, eriti seoses sõjalise võimekuse, logistika ja Riigikontrolli audititega. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat ja kontekstualiseerib raamatupidamise puudujääke laiemas sõjalise valmisoleku kontekstis.

Ekspertiis ilmneb parlamendi töökorra ja protseduuriliste küsimuste tundmises, eriti seoses istungi juhataja otsustega vaheaegade võtmise ja Riigikogus toimunud protestide (streikide) defineerimise osas. Kõneleja rõhutab vajadust joon alla tõmmata toimunud sündmuse ametlikule määratlusele.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse ja relvasüsteemide vastutustundliku kasutamise teemal, eristades vahendi olemust ja selle kasutaja vastutust. Viidatakse Kaitseväe planeerimispõhisele kultuurile, dokumentatsioonile ja tähistatud piirkondadele, mis tagavad vastutustundliku kasutamise. Samuti analüüsitakse konventsiooni ebaefektiivsust, tuues näiteks improviseeritud lõhkekehade (IED) leviku.

Ekspertiis on nähtav sotsiaalsete ja ühiskondlike mudelite (nt "ühendatud anumate süsteem") rakendamisel poliitilises diskussioonis. Konkreetsed teadmised väärtpaberituru seaduse muudatustest puuduvad, fookus on pigem kaasamise ja inimeste potentsiaali rakendamise teemadel. Ta rõhutab protseduurilist teadlikkust, küsides nõu, kuidas vältida arutelu naeruväärseks muutumist.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Eesti rahuvalveoperatsioonide ajaloo ja arengu osas, alates Kaitsejõudude Peastaabi jaoskonnast kuni tänapäevani. Ta rõhutab missioonide rolli kaitsevõime arendamisel, mainides spetsiifiliselt keelekeskkonda, staabiprotseduure ja riigi pädevuse ehitamist strateegilises planeerimises.

Esineja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja ajakava osas, viidates seaduse paragrahvidele ja komisjoni otsustele. Konkreetne teadmine puudutab operatsiooni EUNAVFOR Med/Irini nime ja sellega seotud kulusid, mis on natuke üle 28 000 euro. Samas tunnistab esineja, et komisjon ei võtnud arutelu käigus ette laia vaadet, piirdudes oma volitustega.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest, sealhulgas EUNAVFOR Med/Irini spetsiifilistest eesmärkidest. Erialateadmised hõlmavad ÜRO relvaembargo rakendamist Liibüale, ebaseadusliku naftaekspordi tõkestamist ja Liibüa mereväe väljaõpet. Kasutatakse konkreetseid detaile, nagu personali vähendamine kuuelt kolmele ja õhu- ning satelliidivõimekuse kasutamine operatsioonis.

Kõneleja näitab teadmisi regionaalpoliitika ja riigikaitse planeerimise ristumiskohast, eristades selgelt regionaal- ja põllumajandusaspekte. Ta kasutab kontseptsioone nagu sünergia ja autonoomsete valdkondade juhtimine. Ekspertiis tugineb konkreetsete regionaalsete juhtumite (Nursipalu, Pärnu) toomisele näidetena regionaalaspektide eiramisest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust siseturvalisuse, kriisireservi ja elanikkonna valmisoleku teemadel. Eriti rõhutatakse laiapindse riigikaitse kontseptsiooni ja viidatakse Kaitseväe juhataja konkreetsetele rünnakuprognoosidele (kahe, kolme või viie aasta pärast), mis näitab teadmisi julgeoleku planeerimise kõrgemast tasandist.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, viidates spetsiifilistele teemadele nagu õhukaitse, liitlassuhted ja moonahange. Ta tunneb hästi strateegiliste kavade koostamise keerukust ja oskab siduda neid tulevikuennustustega. Samuti on ta teadlik meedias levivatest avalikest debattidest NATO rolli ja hangete teemal.

Kõneleja näitab kompetentsi riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminit "hübriidsõda" ning analüüsides selle ohtlikkust demokraatlike protsesside õõnestamisel. Kompetents keskendub süsteemsele mõjule, sidudes valimiste usaldusväärsuse otseselt riigikaitseküsimustega.

Kõneleja näitab teadmisi haridusvaldkonnas, keskendudes eesti keele ja kultuuri rollile ning hariduse praktilistele aspektidele. Eraldi rõhutatakse muret pedagoogide taseme ja laste suhtarvu pärast koolides. Teadmisi kasutatakse kriitika esitamiseks ministri poliitika rakendamise puudujääkide kohta.

Ekspertiis keskendub sotsiaalsete ja poliitiliste tagajärgede analüüsile, eriti seoses seadusandlike otsuste ajastuse ja selle mõjuga usklike kogukondade hoiakutele. Speaker näitab teadlikkust kiriku liikmete ja usklike potentsiaalsest reaktsioonist riigi tegevusele. Samuti küsitakse protseduurilist teavet avalduse koostamise planeerimisprotsessi kohta.

Kõneleja demonstreerib teadmisi lubaduste sotsiaalsest ja õiguslikust rollist, tuues näiteks abielu ja äritehingud ning kirjeldades lubadust kui ühiskonda liitvat instrumenti. Ta näitab arusaama majanduskeskkonna kujundamisest, rõhutades, et valitsus disainib tingimusi (nt maksude kaudu), mistõttu need ei muutu iseseisvalt.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigilõivude ja kulupõhise arvestuse teemal, tuues esile eelarvestatud püsikulude (palgad, elekter) ja toimingute arvu vahelise seose puudumise. Ta suudab eristada riigi toimimise vajadusi ja hüvede pakkumist.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust valimisprotseduuride ja turvalisuse teemadel, kritiseerides muudatusettepanekute menetlemise subjektiivsust (kriteerium "ebasiiras"). Ta kasutab analoogiaid kvaliteedikontrolli nõuetega (võrreldes valimisi ahju või mööbliga), rõhutades, et riik vastutab protsessi võltsimiskindluse eest. Viidatakse ka konkreetsele andmele, et 40% valijatest ei usalda e-hääletust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust spordipoliitika valdkonnas, eristades elukeskkonna ja käitumise teemasid saavutusspordist. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat ("saavutussport," "spordiliidud") ja rõhutab saavutusspordi sotsiaalset mõju eeskujude kaudu.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse strateegilise planeerimise ja ressursside jaotamise osas, mainides mürskude ostmise puudujääke ja Ukraina abistamise aeglust. Samuti on tal teadmisi NATO kaitseplaneerimise paradigmamuutuste ja liitlaste suhtumise värskendamise vajaduse kohta. Ta rõhutab mittesõjaliste aspektide, nagu varjendite ja piirivööndite rajamise, unarusse jäämist.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse planeerimise, sõjaliste võimete ja kriisijuhtimise logistika osas, rõhutades vajadust organiseeritud, varustatud ja relvastatud struktuuri järele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "võimearendused" ning tuuakse näiteid (Hamasi rünnak Iisraelis, soomustatud maastikusõidukid) operatiivse olukorra mõistmisest. Rõhutatakse, et kriisi lahendamisel peab olema üks juhtiv asutus, mitte juhtimise üleandmine sündmuste kiire arengu käigus.

Kõneleja demonstreerib sügavaid teadmisi kaitseplaneerimisest, ohuhinnangutest ja sõjaliste võimete arendamisest, kasutades spetsiifilist terminoloogiat, nagu "võimete arendamise võidujooks". Ta toetub autoriteetsetele allikatele ja institutsioonidele, nagu peaministri, kaitseväe juhataja ja USA mõttekodade hinnangud, et põhjendada valmisoleku kiireloomulisust. Eraldi rõhutatakse pikaajalise majandusliku ja sõjalise võimekuse kasvatamise ning lühiajalise grupeeringute ülesehitamise vahet.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika valdkonnas, keskendudes käibemaksumäärale ja pakkudes välja konkreetse, mittestandardse protsendi (19,4). Detailsemad majanduslikud põhjendused või tehniliste andmete kasutamine ettepaneku toetuseks puuduvad.

Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse laiapindse kontseptsiooni osas, rõhutades selle mittesõjalisi aspekte ja nende seotust teiste valdkondadega. Samuti keskendub ta seadusloome protseduurilistele küsimustele, nõudes kriteeriume eelnõu kiirustamise hindamiseks.