Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Esimene kõne on emotsionaalne, otsene ja süüdistav; kasutab rõhuvaid küsimusi ja suure arvu faktide rõhutamist. Teine kõne on analüütiline ja faktidel põhinev, rõhutab protokollide viiteid ning julgeolekuküsimuste kõrvalejätmise kriitikat. Mõlemas stiilis on rõhk tõstatatud küsimustel ja retorilisel tähelepanu juhtimisel, kuid toonid on erinevad: kirglik versus rahulikult kriitiline.

Kõne on combatiivne ja kriitiline, kasutades retoorilisi küsimusi ning lausa tugevat sümboolset stiili (nt “tragikoomiline”). See kombineeritakse emotsionaalse märkimisega ja paari isiklikku ilmet (nt kompliment-naiskolleegide osas). Keel on otsekohene, vahel irooniavõtmeliselt ja mitteformaalselt poleeritud.

Formaalne ja otsekohene toon; esitatud kui praktiline küsimus koostöös kaaslastega, kasutades konkreetset näidet ja majanduslikke kriteeriume, mis tugevdavad argumentatsiooni võiuvit.”

Kasutab kombinatsiooni murratavat ja järeldustele suunatud toonist: kriitiline, emulsiooniga emotsionaalne ning korduvalt viidates puudustele; kasutab retoriidina küsimusi ja metafoore (kell), et demonstreerida korralduse puudulikkust. Tekst on formaalne, kuid toon on tihedalt emotsionaalne ja kriitiline.

Rõhutatult aus jamõtiskust-äge, kokkupandud ning emotsionaalselt laetud toon; kasutab kordust ja retoorilisi samme (”halbasti/halbasti”, “kõik on halvasti”) ning moraalseid jutustamisi politilise kultuuri parandamise vajadusest. Võtab vaimustavalt sõna ja kõlab nagu kriitiline vaatleja, samas jätkab konkreetsete nõudmiste ja ettepanekute esitust.

Rohkelt ärritust ja süüdistust väljendav toon, combatiivne ja otsustav; kasutab tugevaid loetelusid ja emotiivset viisi, rõhutades kriise ning vajadust radikaalsemate meetmete järele; vormiline, kuid peamiselt argumenteeriv ja lainega suunatud;