Päevakorrapunktide kaupa: Kalle Laanet

Kõneleja näitab autoriteeti korruptsioonivastase seaduse ja kriminaalmenetluse valdkonnas, eriti seoses seotud isikute määratluse ja toimingupiirangutega. Ta tugineb oma ligi 40-aastasele karjäärile ministri ja Riigikogu liikmena, et juhtida tähelepanu õiguspoliitilistele kitsaskohtadele. Ta pakub välja konkreetseid protseduurilisi parandusi, nagu apellatsiooniõiguse kollegiaalne otsustamine prokuratuuris, mitte prokuröri ainuisikuline otsus.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusandlikust menetlusest, eriti põhiseaduskomisjoni tööst ja muudatusettepanekute sisust. Ekspertsus hõlmab isikut tõendavate dokumentide seadust, andmekogude volitusnorme ning rahvusvahelise rände menetluse (tagasipöördumistunnistused) tehnilist harmoniseerimist. Kasutatakse täpseid juriidilisi termineid nagu "volitusnormid" ja viidatakse konkreetsetele seaduse jõustumise kuupäevadele.

Kõrge asjatundlikkus on näidatud isikut tõendavate dokumentide väljaandmise protseduuride, e-residentsuse riskijuhtimise ja seadusandluse ajastamise osas. Ametnikud (Läänemets, Mägi) kasutasid tehnilisi termineid ja andmeid, selgitades näiteks digitaalse isikutunnistuse kadumise põhjuseid (väike huvi, lepingu puudumine) ja DNA-ekspertiisi rakendamist viimase abinõuna kodakondsuse tuvastamisel. Läänemets nimetas konkreetselt e-residentsuse piirangutega riike (Põhja-Korea, Venemaa, Iraan, Süüria, Valgevene).

Kõnelejad näitavad teadmisi parlamendi töökorraldusest, eriti komisjonide töö ja uurimiskomisjonide moodustamise protseduuride osas. Nad on teadlikud õiguslikest protseduuridest, eristades selgelt Riigikogu poliitilise vastutuse uurimise eesmärke prokuratuuri kriminaalmenetluse eesmärkidest ja tööriistakastist. Mainitakse Nordica erikontrolli tulemusi, mis puudutavad juhatuse ja nõukogu rolle ning tegematajätmisi.

Kõneleja näitab asjatundlikkust merejulgeoleku ja kaitsekorralduse vallas, viidates varasematele reformidele, nagu PPA ja mereväe laevastike ühendamine (viide kindral Kerdile). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "olukorrateadlikkus" ja rõhutatakse Ukraina sõja kogemuste rakendamise vajadust. Teadmised hõlmavad nii ajaloolist konteksti kui ka tulevasi arengusuundi (laevastiku uuendamine).

Asjatundlikkust näidati üles seadusandluse menetlusnormide tundmises, eriti Riigikogu täiskogusse jõudmise seitsme töönädala tähtaja osas (Seeder). Justiitsministeeriumi esindaja demonstreeris teadmisi eelarve- ja tööõiguse valdkonnas, rõhutades vajadust hinnata kulusid (riigieelarve ja saamata jäänud tulu erasektoris) ning summeeritud tööajaga töötajate mõju.

Näitab põhjalikke teadmisi Riigikogu töökorraldusest, eriti komisjonide pädevuse ja piirangute osas, märkides, et uurimiskomisjon ei ole "imerelv". Demonstreerib teadmisi Rail Balticu finantsandmetest, tuues esile projekti kogumaksumuse (3,2 miljardit eurot) ja Balti riikide eelarvepuudujäägid (Eesti 1,8 miljardit, Läti 4,4 miljardit, Leedu 3,9 miljardit). Samuti on kursis riigikaitse aspektiga, rõhutades raudtee olulisust liitlasvägede liigutamisel.

Kõneleja näitab teadlikkust riigikaitse rahastamise konkreetsetest numbritest (1,6 miljardit eurot) ja meedias toimuvast aktiivsest arutelust. Ekspertiis väljendub pigem küsimuse püstitamises rahastamise teostamise ja sotsiaalse vastuvõetavuse kohta, pöördudes lahenduste leidmiseks Eesti Panga presidendi poole.

Kõnelejad näitavad üles detailset teadmist õigusemõistmise ja kohtukorralduse valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid jälitustoimingute lubade kohta (nt 999 uut luba, 473 kohtu poolt). Eriti rõhutatakse kriminaalmenetluse seadustiku (KMS) vananemist, põlvkonnavahetuse mõju ja digitaliseerimise vajadust kogu süüteomenetluse kaares.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi põhiseadusõiguse ja finantsregulatsioonide valdkonnas, eriti seoses rahapesu tõkestamise seaduse ja krediidiasutuste seadusega. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "põhiseadusvastasus", "hoolsuskohustus" ja viidatakse Riigikohtu praktikale, eristades selgelt füüsiliste ja juriidiliste isikute põhiõiguste kaitse erisusi.