Õiguskantsleri ettepanek rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja riigilõivuseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

Asume tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja riigilõivuseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma enne arutelu algust lühidalt tutvustan ka selle korda. Nimelt, kõigepealt me kuulame õiguskantsleri ettekannet pikkusega kuni 20 minutit, seejärel saab sõna põhiseaduskomisjoni esindaja, tema ettekande pikkus on samuti kuni 20 minutit, ja rahanduskomisjoni esindaja saab kolmandana võimaluse ettekandeks, tema ettekande pikkus on samuti kuni 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada igale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel võivad esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Aga asume nüüd arutelu juurde. Kõigepealt palun ma siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskantsler Ülle Madise. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asun kohe mõne elulise näite juurde nende hulgast, mis on õiguskantsleri ametkonda jõudnud. Esimesel juhul suleti inimese konto pärast seda, kui ta oli teinud mõned seaduslikud krüptorahatehingud, lisaks oli tal kiirlaene. Vähemalt meieni ei ole jõudnud [info], et ta oleks olnud milleski süüdi mõistetud või et miski oleks olnud ebaseaduslik. Tema konto pandi kinni. Tema tööandja keeldus talle sularahas palka maksmast. Tema kontolt ei makstud selle sulgemisel talle raha ka välja ning talle ei jäänud enam söögirahagi. Meie teada pole teda senini milleski süüdi mõistetud, kontot ka ei ole. Kui ta nüüd sooviks enda õiguste kaitseks kohtusse minna – kas selleks, et kohustada tööandjat maksma talle sularahas palka, või selleks, et saada selgust pangakonto sulgemise asjus –, tuleks tal tasuda riigilõiv. See on suurem kui 10 eurot, mida saaks tasuda sularahas. Teisel ja praegu väga aktuaalsena kõlaval juhul langes inimene küberkelmide ohvriks ning tegi kolmandatesse riikidesse ülekandeid. Selle tagajärjel sulges pank tema konto ja järgnes kõik see, mida ma just kirjeldasin. Selliseid kaebusi erinevates variatsioonides on meil terve hulk. Kohtusse pöördumine on põhiõigus, nagu üldse oma elu mõistliku ühiskonnaliikmena elamine. Riigikogu esimehe nimetatud ettepaneku objektiks olevate seaduste koostoimes on tekkinud olukord, kus inimesel need võimalused kaovad, ka kohtusse pöördumise võimalus sisuliselt kaob, kui ta ei kasuta variisikuid või varikontosid, mis kõik, nagu me teame, on samuti keelatud. Pankadest võib samuti aru saada, sest rahapesukahtlused ja vajadus tõkestada terrorismi ongi tõsised riiklikud eesmärgid. Pealegi alluvad pangad väga rangele finantsjärelevalvele. Järelikult saab selle probleemi lahendada üksnes Riigikogu. Lahendusi on üldjoones kahte liiki. Esimene on see, et tuleks soodustada ja laiendada sularahakäivet. Aga sellega kaasnevad omad probleemid: tõenäoliselt ei toeta sularahas arveldamine ei maksude laekumist ega anna ilmselt ka kindlust, et raha kasutatakse seaduslikel eesmärkidel, et see raha ei jõua inimkaubandusse, terrorismi rahastamisse või mujale [seda laadi kohta]. Väga keeruline on ka tõestada, et see raha ei pärine kuritegelikest ettevõtmistest. Teine võimalus, mida õiguskantsleri ametkond palub väga tõsiselt kaaluda, on see, et anda igaühele õigus omada ühte pangakontot, millel tehtavaid toiminguid saab vajaduse korral kontrollida: kas laekumine on töötasu, kas väljaminek on kommunaalmakse, lasteaiatasu, riigilõiv või midagi muud sellist, ja nii edasi. Selline konto saab olla ka inimesel, kes on rahapesus süüdi mõistetud ja kes viibib vabaduses, aga eriti neil, keda ei ole mitte milleski süüdi mõistetud. Sellist kontot ja järelevalvesüsteemi on täiesti võimalik luua ja selle tagajärjeks ei ole ei dollarimaksete lakkamine, vastuolu Euroopa Liidu õigusega ega ka mitte miski muu. Aga seaduse norme, kui Riigikogu otsustab seda teed minna, on ikkagi vaja. Suur aitäh põhiseaduskomisjonile ja rahanduskomisjonile arutelu eest! Palun, et Riigikogu toetaks ettepanekut viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ja riigilõivuseadus kooskõlla põhiseaduse §‑dega 14 ja 15. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt palun, Varro Vooglaid!

Suur tänu! Teie ettepanek on kahtlemata toetust vääriv, siin ei ole minu meelest midagi pikalt arutadagi. Aga ma küsin veidikene laiema küsimuse või küsimuse veidi laiema probleemi kohta. Te alustasite oma ettekannet selle näitega, kuidas pank paneb inimese konto kinni, ilma et see oleks teinud midagi õigusvastast või ilma et oleks isegi tehtud etteheide millegi õigusvastase tegemise pärast. Kas siin ei ole tegemist tõsisema probleemiga, mis vääriks samuti nii õiguskantsleri kui ka teiste institutsioonide tähelepanu, sest mingis mõttes on siin tegemist nii mittediskrimineerimise põhimõtte rikkumisega kui ka süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumisega? Ühelt poolt ma toetan seda, et ettevõtjad võiksid valida kliente, võiksid valida seda, kellele teenuseid osutada või kellele mitte osutada, aga pangateenus on ikkagi juba infrastruktuuriteenus ja kui näiteks suhteliselt monopoolses seisundis olevatest pankadest mitte ükski ei võimalda inimesele konto avamist, siis lülitatakse inimene ühiskondlikust elust põhimõtteliselt üldse välja. Kas siin ei ole tegemist põhimõttelisema probleemiga, mis vajaks samuti tähelepanu?

Suur tänu! Jah, see ongi probleem. Siin on taustal ka Euroopa Liidu direktiivid. Üks neist käsitleb just nimelt juurdepääsu põhimaksekontole, pangaülekannetele, ka sularahale ja pangaautomaatidele, teine käsitleb rahapesu tõkestamist ja terrorismi rahastamise tõkestamist. Ka Euroopa Komisjon jõudis just aasta tagasi raportis järeldusele, et need direktiivid on omavahel veidi vastuolus. Võib-olla selles osas, mille kohta rahapesu tõkestamise seadus ütleb, et kui põhjuseks on rahapesukahtlus, siis ei tohigi inimesele mitte midagi põhjendada, vaid tuleb teavitada Rahapesu Andmebürood, ei ole võimalik väga palju muuta. Meie ametkond oleks aga väga tänulik, kui Riigikogu peaks nõu inimestega, kes seesuguseid otsuseid teevad ja Finantsinspektsioonile juhiseid annavad. Olen teiega täiesti nõus, et läbipaistmatu süsteem kätkeb eneses mitmel viisil ka inimese tagakiusamise ohtu.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kas ma teie refereeritud näidetest saan õigesti aru, et antud juhtumite puhul pank isegi ei kaalu taasavamist? Näiteks on juhtumeid, kui pannakse midagi kinni, aga kavatsetakse taasavada, kui asjaolud selguvad. Kui kliendil on olnud selline juhtum ühes konkreetses pangas, kus tal on arve, siis kas see a priori tähendab seda, et tal ei ole võimalik üheski teises pangas samamoodi arvet avada või [kinnipandud arvet] asendada? Küsin lihtsalt fakti [teadasaamise] mõttes.

Aitäh küsimuse eest! Meieni jõudnud näidetes just nõnda see ongi olnud. Kui ühes pangas pannakse konto kinni, siis põhjendus on nähtavasti selline, et Eestis mitte ükski teine pank seda kontot ei ava. Küll on meil infot selle kohta, et Soomes on inimesel õnnestunud siiski konto avada.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Te tõite kaks näidet. Üks nendest oli see, et inimene kandis raha petistele üle, tema konto suleti – selle inimese konto, kes raha üle kandis –, aga ei tekkinud oletatavasti kahtlusi nende inimeste suhtes, kelle kontole see raha kanti. Kui teil on infot selle kohta, oleks tore teada, kui ei ole, siis mõistan. Aga küsimus on selline. Te tõite ka Soome näite, et Soomes sai siiski konto avada. Kuivõrd suure üldistuse saab teha Euroopa Liidu teiste pankade kohta? Kas nad käituvad samamoodi või teisiti?

Suur tänu! Selle küberkurjategijate ohvriks langenud inimese puhul oligi asi selles, et ta tegi neid ülekandeid petistele kolmandatesse riikidesse. Meie kätte, jah, ei ole jõudnud seda infot, et need petised oleks üles leitud ja kuriteos süüdi mõistetud. Need on kolmandad riigid, jurisdiktsioon on keeruline ja ka küberpättide ülesleidmine, teadagi, on väga keeruline. Väga hea küsimus on tõesti see – ma tean, et ka rahanduskomisjon seda uurib –, kuidas teised Euroopa Liidu liikmesriigid on küsimuse lahendanud, et inimesel oleks juurdepääs pangakontole, et pankureid ei kahtlustataks hoolsuskohustuse mittetäitmises ega rahapesule ja terrorismile kaasaaitamises ja et täidetaks nii Euroopa Liidu nõudeid kui ka USA nõudeid, mis on dollariülekannete eeltingimus. Meie info kohaselt on seesugused lahendused olemas, aga nagu sageli juhtub, üks ühele kelleltki midagi üle võtta on keeruline, sest finantsjärelevalve töötab riigiti erinevalt ja ka pankade enesekindlus on riigiti erinev. Aga tõesti, Soomet, Leedut ja Taanit me vaatasime. Võib-olla sealt on midagi õppida.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma küsin teie käest sularaha kasutamise kohta. Viitasite nendele riigilõivu maksmise võimalustele. Ma saan aru, üks mehhanism oleks see, et oleks võimalik sularahas arveldada ka pangakontot omamata ja panga kaudu neid makseid teha. Aga ma küsin nii: kas te olete sellel teemal jõudnud mõtteid vahetada kas Justiitsministeeriumi või teiste Eesti selliste, ütleme, riigilõivudega rohkem kokku puutuvate riigiasutuste, ametkondadega, et [aru saada,] mis need takistused peale seadusandliku ruumi on? Kas see eeldab väga ulatuslikku ümberkorraldust ka nende asutuste töös või kuidas see võiks päriselus välja näha? Meie eesmärk on ju ka see, et riik oleks üldiselt võimalikult digitaalne ning andmete kogumine ja kõik see, ütleme, oleks vähem bürokraatlik ja võimalikult mehhaniseeritud, automatiseeritud. Sularahaga arveldamine ilmselgelt seda ei ole, me tajume ka ju kõiki teie väljatoodud murekohti.

Suur tänu! Rahanduskomisjon on meie juuresolekul seda küsimust arutanud kahel korral ja juures olid ka erinevate ministeeriumide ja Finantsinspektsiooni, samuti Maksu‑ ja Tolliameti esindajad. Põhimõtteliselt saab neid probleeme seadusi muutes lahendada, sellega ei kaasne väga suuri riske. Kui mu mälu ei peta, siis mitte keegi ei toetanud seda, et hakatagu rohkem sularahas arveldama. Sest kui sa ühelt poolt võimaldad inimesel riigilõivud, kommunaalmaksed ja muud arveldused teha sularahas, siis kuskilt peab see sularaha ju tulema. Järelikult tuleks senisest enam soodustada sularahas palga maksmist ja sealt edasi läheks maksukogujatel see pilt juba õige huvitavaks.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea õiguskantsler! Oletame, et me teeme selle seadusemuudatuse ja inimesel hakkab olema üks konto, mida ta saab kasutada. Aga kas teile ei tundu, et selle ühe konto kaudu võib pank hakata kontrollima kogu selle inimese majandustegevust, ja kas me siis ei ole jälle vastamisi inimese põhiõiguste riivega?

Suur aitäh! Härra Vooglaiu küsimus oli selles mõttes vägagi põhjendatud, et tõesti, tegelikult peaks olema ka võimalus kontrollida, mis alustel inimeste kontosid tegelikult suletakse. Aga kui need kahtlused on olemas – võib-olla ei ole veel süüdimõistvat kohtuotsust, aga põhjendatud kahtlus seoses võimaliku terrorismi rahastamise või rahapesuga on olemas –, siis mingis mõttes ongi inimene oma tegudega asetanud ennast sellesse positsiooni, kus tal on tarvis seda ühteainsat kontot, mille kasutamine ongi väga piiratud. Teil on täiesti õigus, sellisel juhul ta ei saa eeldada sellises ulatuses pangasaladuse või oma tehingute saladuse [kaitstust] nagu meie siin. Leian, et see on ka põhiseaduspärane. Kui ühelt poolt on olemas tõsised kahtlused, harilik konto on suletud ja inimesele on võimaldatud see üksainuke konto, siis lahendus eesmärke silmas pidades ilmselt saabki olla see, et ta määrab ette kindlaks, kellelt ta üldjuhul tulu saab. Kui tuleb mingisugune erakorraline sissetulek, siis pank peab sellesse süvenema. Täpselt samamoodi on ette nähtud, et on lasteaia‑ ja trennitasud, kommunaalmaksed, riigilõivud, aga kõigil sellistel puhkudel, mis lähevad nendest piiridest välja, tuleb kas minna kontorisse või tuleb eraldi analüüs teha. Kui konto on põhjusega ja õiglaselt suletud või selle kasutamist piiratud, siis inimene on järelikult ise end sellesse seisu pannud. Aga ühiskonnana me võiks talle võimaldada piiratud toimetamist ja loota, et ta teenib seaduslikku sissetulekut, maksab sellelt maksud ära ega kuluta seda ei rahapesu ega terrorismi edendamiseks.

Aitäh! Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Minu küsimus on ka samal teemal mis kolleeg Klaasseni oma: kontroll inimese tehingute üle, juhul kui me jätame talle alles selle ühe konto. Kuidas te olete seda süsteemi mõelnud? Kas me kirjutame seadusesse, millised on need tehingud, mille puhul selle ühe konto kasutamine on a priori lubatud ja kõik, mis sellest väljapoole [jääb], on läbirääkimiste teema, või on see iga konkreetse inimese ja konkreetse pangakonto omaja ehk pangaasutuse mingi kokkulepe, mida tohib ja mida ei tohi? Kuidas sellisel juhul kaitsta inimeste õigusi, kui pank ütleb, et selle lapse eest raha maksmine on okei, aga järgmise lapse eest enam mitte, eks ju? Või kust need piirid jooksevad, et me kuidagimoodi ei lubaks panga omavoli, avades sellise võimaluse? Inimeste õigused jäävad ju endiselt piiratuks.

Tänan! Arvan, et pangad vajavad selget ja panku toetavat regulatsiooni, sest rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus on ka pangale täiesti õigusega ju hävitav. Hoolsuskohustuse mittetäitmise kahtlus on samuti ränk. Kui Riigikogu otsustab seda teed minna, siis on väga tänuväärne, et vähemalt üldjoontes on öeldud, millised on need meetmed, millega selle konto kasutust oleks võimalik piirata.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Väga oluline ja kindlasti toetust vääriv teema. Aga kui see konto on kinni pandud, kas [see inimene] peab teie arvates siis samasse panka minema? Meil on pankasid rohkem kui üks, aga igaüks ju siis ütleks, et miks sa minu panka tulid, võid ju naaberpanka minna. Milline teie arvamus on, kas lahendus võiks olla see, et siis [peab minema] samasse panka, kus tal enne konto oli?

Suur tänu! See on üks võimalik lahendus. Teie viide on täiesti õige. Jah, muidugi me mõtlesime sellele, et niisugune klient on ju pangale kulukas, kuna teda tulebki kogu aeg kontrollida, rohkem kui meid teisi.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud õiguskantsler, tänan selle teemapüstituse eest. Te mainisite, et üks asi on riigilõivude tasumine. Kui riigilõiv on üle 10 euro, siis sularahas seda tasuda ei saa. Sama teema on ka trahvidega. Praeguse seaduse järgi ei saa ka trahve kuidagi ilma pangakontota tasuda. Kas on olnud selliseid olukordi, kus inimene on näiteks saanud trahvi, pole saanud seda tasuda õigeaegselt ja siis on ta kulud kasvanud seoses kohtutäiturikuludega? Kas on neid olukordi kuidagi suudetud lahendada ka?

Suur tänu! Sellise murega vähemalt viimasel ajal ei ole õiguskantsleri poole pöördutud, aga võib arvata, et selline mure võib kellelgi olla küll. Eks ka see on Riigikogu otsustamise koht, kui palju soodustatakse edaspidi sularaha kasutamist ja kui palju eelistatakse ikkagi seda, et võimalikult palju liiguks raha kaardimaksetena kontode kaudu. Täpsemalt seda ette öelda praegu ei oskagi, aga suur aitäh ka trahvide peale mõtlemast. Muidugi saab alati öelda, et korralik inimene ju trahvi ei saa.

Suur tänu, lugupeetud õiguskantsler Ülle Madise! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Kalle Laaneti. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud õiguskantsler! Külalisi on ka veel mõned jäänud. Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut teisipäeval, 30. aprillil 2024. aastal. Põhiseaduskomisjoni istungit juhatas Hendrik Johannes Terras, kes on komisjoni esimees. Kohal olid komisjoni liikmed Anti Allas, Ants Frosch, Karmen Joller, Kalle Laanet, Vilja Toomast ja Jaak Valge. Kutsutud olid õiguskantsler Ülle Madise, Õiguskantsleri Kantselei ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja Evelin Lopman, sama osakonna nõunik Karolin Soo ja samuti Õiguskantsleri Kantselei praktikant Marit Piirisaar. Nemad olid siis esimese päevakorrapunkti [arutelu] juures. Proua õiguskantsler andis sama põhjaliku ülevaate, nagu ta andis just äsja siin saalis teile, ma ei hakka seda üle kordama. Ka üks küsimus oli proua õiguskantslerile ja selle esitas põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Ta alustas sellest, et ta toetab seda ettepanekut, ja küsimuse sisu oli see, et õiguskantsleri ettepanek puudutab eraisikuid, aga on laekunud muresid ka juriidilistelt isikutelt, kellele konto avamisest pank põhjuseta keeldub, mis piirab ettevõtlusvabadust ja majandustegevust. Põhiseaduskomisjoni liige küsis, kas õiguskantslerile on laekunud selle kohta kaebusi ja mida on sellel teemal arutatud. Karolin Soo vastas, et õiguskantsleri büroo on teinud analüüsi. Ettevõtete puhul ei nähtud esialgu ilmselget põhiseadusvastasust. Ettevõtete puhul on kõigi muude põhiõiguste [tagamine], näiteks kohtusse pöördumine, seni Riigikohtu praktikas lahendatud juhatuse liikmete või osanike vastutuse kaudu. Ta märkis, et on küll olnud üks kaasus, mis puudutas juhtu, kui kinni pandi ka juhatuse liikmete kontod, ning tekkis küsimus, kuidas see olukord lahendada. Nad [esitasid] selle küsimuse ka Riigikohtule, aga Riigikohus ei näinud hetkel selle teema põhiseadusvastasust. Füüsiliste ja juriidiliste isikute vahe ongi selles, et füüsilisel isikul tuleb elada igapäevaelu. Lisaks [kaasneb] juriidilistel isikutel enda tegevusega kõrgendatud hoolsuskohustus. Osades riikides on õiguskindlustus juhuks, kui ettevõttega midagi juhtub ning on vaja pöörduda kohtusse. Hendrik Johannes Terras tänas külalisi ülevaate eest ja tegi ettepaneku menetlusotsuste kohta. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet, see oli konsensuslik otsus. Teine konsensuslik otsus oli see, et toetada seda ettepanekut. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ja võib vist öelda, et austatud kolleeg, mitte härra minister. Vanast harjumusest oleksin peaaegu valesti öelnud. Aga kas teil põhiseaduskomisjonis ei tekkinud seda küsimust, mis minul küll kohe tekkis, kui ma tänaseks istungiks valmistusin ja vaatasin, milles see õiguskantsleri ettepanek seisneb: kuidas selline olukord põhimõtteliselt on Eesti Vabariigis vastuvõetav? Kui me võtame näiteks ühe kohviku, siis me ei kujutaks ju ette, et selline asi oleks mõeldav, aktsepteeritav. Näiteks tuleb inimene kohvikusse ja kohvikupidaja lihtsalt näo järgi otsustades ütleb: "Teate, ma teid ei soovi teenindada, te ei meeldi mulle." Inimene ütleb: "Vabandust, aga ma ei ole midagi teinud, ma ei ole valesti käitunud ega ühtegi reeglit rikkunud." Siis ütleb kohvikupidaja: "Aga teate, ma ei pea teile midagi põhjendama, ma ei soovi teid teenindada. Palun, uks on seal, astuge välja!" Mulle tundub, et siis me ütleksime, et oot-oot-oot, siin on nüüd ikkagi midagi sellist, mis ei ole meile vastuvõetav, sest see diskrimineerib, on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega ja nii edasi. Aga kui pank teeb täpselt sama asja, siis kõik kehitavad õlgu ja ütlevad, et nojah, eks ta natuke problemaatiline ikka on, võib-olla peaksime vaatama, et vähemalt oma riigilõivud ja trahvid saaks kuidagi ära makstud. Aga see printsipiaalne küsimus ei tõusetu. Kuidas sellega on? Kas te mõtlesite selle üle?

Aitäh, hea Varro! Põhiseaduskomisjonis me selles võtmes seda ei arutanud. Ma nüüd jagan teiega isiklikku seisukohta. Tekib ju see küsimus, et kui mõlemal juhul on tegemist ka eraettevõtlusega, miks siis tõesti ühel juhul on kasutusel ühesugused reeglid ja teisel juhul mitte. Jah, ma mõistan ka seda, et kindlasti on finantsasutusel, nagu pank, tunduvalt kõrgem hoolsuskohustus. Aga seal on minu arvates samamoodi seesama põhjendamiskohustus. Minu poole on küll pöördunud mitmed inimesed, kes on just selle tõttu eriti häiritud olnud, et pank ei põhjenda oma otsust, ta lihtsalt ütleb, et temal puudub põhjendamiskohustus, see on finantsasutuse otsus ja that's it. Mulle tundub, et kui tegemist ei ole riigisaladusega, siis oleks ikkagi viisakas ja korrektne, et ka finantsasutus põhjendaks oma otsust, seda, miks see otsus just täpselt selline on.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun ma siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Head kolleegid! Ka rahanduskomisjon arutas õiguskantsleri poolt meile aprillikuus saadetud kirja. Selle kirja sisu avas õiguskantsler siin äsja ise, seetõttu ma seda uuesti refereerima ei hakka, aga annan ülevaate arutelust, mis toimus rahanduskomisjoni istungil 30. aprillil. Ka varem on seda probleemi rahanduskomisjonis arutatud, nimelt 8. jaanuari istungil. Siis osalesid Rahandusministeeriumi, pangaliidu ja Finantsinspektsiooni esindajad ja ka siis tõusetusid samad teemad, millest on siin juba juttu olnud. Õiguskantsleri kiri keskendus põhiseaduse §‑dele 14 ja 15, mis sätestavad õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Paragrahv 14 sätestab, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Aga Evelyn Liivamägi, kes andis selgitusi Rahandusministeeriumi seisukoha kohta 30. aprillil rahanduskomisjonis, juhtis tähelepanu sellele, et rahapesu tõkestamise nõuded on päris karmid ja erinevate direktiivide vahel on tegelikult vastuolu, mida proovitakse [kõrvaldada]. Evelyn Liivamägi selgitas ka, et võlaõigusseaduse ja krediidiasutuste seaduse eelnõu on valmimas ja ministeeriumil on plaan saata see maikuus kooskõlastusringile. Komisjonis oli veel juttu Euroopa Komisjoni raportist, kus analüüsiti rahapesu tõkestamise direktiivi ja makseteenuse kättesaadavuse direktiivi. Ka Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et need kaks direktiivi on põhimõtteliselt omavahel mõnes mõttes vastuolus. Makseteenuse direktiiv ütleb, et inimesele tuleb tagada pangakonto igal juhul, aga rahapesu tõkestamise direktiiv seab pangakontoga seonduvalt piirangud. Jürgen Ligi kommenteeris, et pangad ei taha iga kliendi pealt tingimata kasu saada ja enamik kliente ei olegi kasumlikud, aga pangale võib tekkida kohutav kahju, kui ta ei ole sulgenud kontot, mis tulnuks sulgeda rahapesu tõkestamise direktiivi alusel. Maris Lauri arvas ka, et tegelikult peaksid paljud aeg-ajalt täitma internetipangas riskiteatise, kuhu tuleks märkida põhilised riskid. Suure tõenäosusega on pankades kontroll automaatne ja ei süveneta detailidesse, mistõttu võib-olla kontosid ka liiga kergekäeliselt suletakse. Maris Lauri küsis ka Rahandusministeeriumilt, kas ministeeriumis on arutatud ja kaalutud sotsiaalkonto võimaldamise tingimusi. Komisjon jõudis arutelu tulemusena konsensuslikult järeldusele, et tuleb toetada õiguskantsleri ettepanekut viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ja riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla. Ma julgen arvata, et see saab sügisel algaval uuel hooajal üheks eelnõuks, millega rahanduskomisjon tegelema hakkab, kuna kontode sulgemine ja selle kohta põhjenduste mittejagamine on habemega probleem ja see ei ole vähenenud, vaid on süvenenud. Kui valida kahest halvast üks, suunates inimesed, kellele pangakontot ei avata, kasutama sularaha, siis eesmärgi perspektiivis oleks see halvem kui see, et neil oleks võimalik kasutada põhimaksekontot või sotsiaalkontot, võib-olla tavapärasest detailsema või rangema järelevalve all. See on lühidalt kõik rahanduskomisjonis toimunud arutelu kokkuvõtteks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimistel saavad sõnavõttudega esineda Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Palun siia Riigikogu kõnetooli Andre Hanimäe. Palun! Stenogrammi täpsuse huvides olgu öeldud, et Andre Hanimägi võtab sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, vastav volitus on istungi juhatajale edastatud. Palun, Andre Hanimägi!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler ja head kolleegid! Tõepoolest, ka sotsiaaldemokraadid tänavad siiralt selle olukorra kirjelduse ja selle probleemi tõstatamise eest. Ka siin saalis ja mujal on väga põhjendatud see, et inimesed küsivad, mis siis saab, kui pank on keeldunud pangakonto avamisest või on konto suletud ja samal ajal ei anta sulle ka võimalust mujal seda kontot avada. Kuidas kaitsta oma õigusi, kuhu pöörduda? Need küsimused vajavad kindlasti selle saali jaoks lahendamist. Teemal on mitu tahku. Ühelt poolt on küsimus selles, et pankadel on oma rollid ja kohustused, mida nad peavad täitma. Neil on oma hoolsuskohustus. Me teame kõik väga selgelt, milline mainekahju on nii Eestile kui ka nendele pankadele olukord, kus on olnud rahapesuintsidente. Samas, inimese poole pealt on siin nii juriidiline kui ka sotsiaalne küsimus. Tegelikult on siin ka laiemalt küsimus Finantsinspektsiooni õigustest ja pädevusest, kuhu ma tahaksin ka jõuda. Kindlasti ei tohi olla olukorda, kus inimene võib jääda pangakontota ja tal ei olegi võimalik oma õigusi kaitsma minna, sest ei ole lihtsalt võimalik tasuda riigilõivu. See tundub parajalt absurdne, aga nii see tõepoolest on, kui see [lõiv] ei ole just 10 eurot. Selge on see, et õiguskantsleri ettepanekut tuleb toetada, sellisel olukorral ei saa lasta jätkuda. Õigusriigis tuleb anda inimesele võimalus oma õigusi kaitsta. Ka sellest oli juttu, et pangakonto sulgemisel või mitteavamisel põhjendab pank oma otsust krediidiasutuste seaduse või võlaõigusseadusega, aga sisulist argumentatsiooni sealt ei pruugigi tulla. Nii et ühel või teisel juhul on lahenduseks kohus. Aga me kõik oleme, ma arvan, päris teadlikud, kuivõrd kallis on kohtusse pöördumine. See ei ole igaühe jaoks võimalik, absoluutselt ei ole. Nii et ka see on väga keerukas probleem. Teisalt puudutab küsimus muidugi ka sotsiaalvaldkonda. Kui pangakontot ei ole, siis kuidas üldse elada? Kuidas maksta arveid, kommunaalarveid, lasteaiatasu? Kuidas saada riigilt toetusi, mis on ette nähtud? Selge see, et tekib sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse oht ja loomulikult võib kaduda ka usk õigusriiki. Seega, see ettepanek, et pangakonto tuleks siiski pangal avada, näiteks teatud tingimustel ja teatud piirangutega, kas või selline sotsiaalkonto, on igati asjakohane. Aga ma tuletan siinkohal meelde, et asjakohane, ma usun, on rääkida jätkuvalt ka Finantsinspektsiooni juurde finantsombudsmani [ametikoha] loomisest. Ma eespool rääkisin kohtusse mineku küsimusest. Isegi kui see riigilõivuasi ära lahendada, on oma õiguste kaitsmine Eestis päris kallis. Finantsinspektsioon ise on leidnud, et Eestis on tekkinud karjuv vajadus finantsombudsmani järele, kes lahendaks finantsvaidlusi ilma kuluka kohtuvaidluseta ja kellel oleks sellise kiirema menetlusega võimalik teha ka sundtäitev otsus. Jah, tõepoolest, see on jäänud juriidiliselt pidama ametnikkonda, erinevate vaadete taha. Aga tegelikult võiks sellesama pangakontode avamise või sulgemise küsimuse puhul olla finantsombudsman ja tema meeskond see, kes ikkagi inimeste, aga ka ettevõtjate õigusi sellistes vaidlustes võiksid [kaitsta]. Seda enam, et Finantsinspektsioon on ise tõdenud, et sellest hoolimata, et neil ei ole ühtegi sellist hooba, et inimesi aidata, pöörduvad tarbijad jätkuvalt nende poole. Ainuüksi tarbimislaenudega on tegeletud päris pikalt, on vaidlused, sest tugevam pool võib teha isegi sellise lepingu, mis ei ole Eesti Vabariigi seadustega kooskõlas. Aga mine sa kohtusse vaidlema suurte ettevõtetega, olukorras, kus sa oled juba võtnud kiirlaenu! Tõenäoliselt sul seda kohturaha ka kuskilt võtta ei ole. Kogu selle temaatika lõpetuseks ütleksin, et me toetame loomulikult õiguskantsleri ettepanekuid, aga kutsume üles jätkuvalt arutlema finantsombudsmani ametikoha loomise üle. Aitäh teile!

Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua õiguskantsler soovib sõna? Ei soovi. Siis ma sulgen läbirääkimised ja me asume õiguskantsleri ettepaneku hääletuse juurde. Ettepaneku toetamiseks on nõutav poolthäälte enamus ja kui Riigikogu toetab õiguskantsleri ettepanekut, siis teeb Riigikogu esimees rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ning riigilõivuseaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Me asume nüüd hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu! Õiguskantsleri ettepanek on viia rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, krediidiasutuste seadus, võlaõigusseadus ning riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla. Panen hääletusele küsimuse, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Teen Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 152 kohaselt rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, krediidiasutuste seaduse, võlaõigusseaduse ja riigilõivuseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.