Eesti Panga 2023. a aruanne

Esimeseks päevakorrapunktiks on Eesti Panga 2023. aasta aruanne. Enne kui me asume arutelu juurde, lubage teile lühidalt tutvustada selle [päevakorrapunkti] menetlemise korda. Esiteks on Eesti Panga presidendi Madis Mülleri ettekanne kuni 30 minutit. Juhataja võib kokkuleppel ettekandja aega pikendada. Siis on küsimused. Iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Panga president Madis Müller. Palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Olen teie ees selleks, et anda taas ülevaade Eesti Panga tegevusest. Tänan teid selle võimaluse eest! Kuna keskpanga tegevusega seotud teemadest on viimase aasta jooksul kindlasti kõige rohkem tähelepanu saanud kiire hinnatõus ja kõrged intressimäärad, siis tahaksin alustuseks rääkida just inflatsioonist, majandusest ja rahapoliitikast. Täpselt nädala eest otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus esimest korda peaaegu viie aasta järel langetada intressimäärasid. Enne seda oli alates 2022. aasta suvest kestnud euroala ajaloo kõige kiirem intressimäärade tõstmise periood. Viimase üheksa kuu jooksul olid intressimäärad püsinud stabiilselt kõrgel. Intressimäärade langetamine sai võimalikuks tänu Euroopa Keskpanga nõukogu piisavale kindlustundele, et kiire inflatsioon euroalal on lõpuks taltunud ja naaseb hinnastabiilsuse eesmärgi juurde, mille järgi kasvaksid tarbijahinnad 2% aastas. Hinnatõus on aeglustunud tänu energiahindade langusele ja enamiku kaupade ja teenuste hinna tõusu surve üleüldisele nõrgenemisele. Kindlasti on oma osa mänginud ka keskpanga karmistunud rahapoliitika, mis on laenukasvu ja üldist majandusaktiivsust veidi tagasi hoidnud. Oleme alates 2022. aasta juulist tõstnud Euroopa Keskpangas euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda – see on euroala ajaloos kõige järsum intressimäärade tõstmise tsükkel. Ent teisalt ei ole euroalal ka nii kiiret hinnatõusu varem nähtud. Mitme kriisi koosmõjul oli euroala hinnakasv oma haripunktis 2022. aasta oktoobris[, kui see oli] üle 10%. Läinud aasta detsembriks oli see aeglustunud, [jäädes] alla 3%. Kõige värskematel andmetel kallinesid maikuus euroalal hinnad aastataguste [hindadega] võrreldes 2,6%. Alustasin just hinnatõusu temaatikast, sest hinnastabiilsuse tagamine on Eesti Panga ja teiste euroala keskpankade peamine ülesanne. See on stabiilse majanduskasvu üks nurgakividest ja läheb inimestele kõige rohkem korda, sest see mõjutab nende igapäevast toimetulekut. Läinud aastal küsisime Eesti inimestelt, mis on nende suurim majandusmure. Pea kolm neljandikku vastanuist seadis esikohale kiire hinnatõusu. Sama mustrit näeme ka värskes Eurobaromeetri küsitluses. See näitab, kui tähtis on, et keskpank oleks valmis kiirele hinnatõusule reageerima. Kiirel hinnatõusul on ränk mõju nii majandusele kui ka üksikisikute heaolule. Keskpanga ravim intressimäärasid tõstes on küll kibe, aga paraku vajalik. Läinud aasta oktoobris nägime, et keskpanga poliitika oli juba avaldanud tuntavat mõju: toonud kaasa laenukasvu aeglustumise, hoidnud mõnevõrra tagasi üldist majandusaktiivsust ja aidanud aeglustada hinnatõusu. Sellisel intressimäärade tasemel paistis hinnastabiilsuse eesmärk juba saavutatav. Peamine küsimus edasiseks oli, kui kauaks peavad intressimäärad sellele kõrgele tasemele jääma. Peale intressimäärade saab keskpank majanduses ringleva raha hulka ja hindu mõjutada finantsvarade, näiteks valitsuse võlakirjade ostmise ja müümisega. 2014. aastal käivitasime niinimetatud laiendatud varaostukava, et ergutada euroala majandust ohtlikult aeglase hinnatõusu oludes. Pandeemia alguses suurendasime võlakirjaoste, et tervisekriisile ei lisanduks finantsturgude kriis. Eelmisel aastal leidsime aga Euroopa Keskpanga nõukogus, et euroala majandus ja finantssektor nii ulatuslikku tuge enam ei vaja ning aeg on küps võlakirjaportfelli vähendada. Selle tulemusena kahanes euroala keskpankade võlakirjaportfell läinud aasta lõpuks ligi 243 miljardi euro võrra 4,7 triljoni euroni. Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan öelda, et neil on olnud oodatud mõju, need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud, kuid me ei ole veel päris sihil. Euroopa Keskpanga värske prognoosi järgi aeglustub inflatsioon 2%‑ni 2025. aasta teiseks pooleks. Selle saavutamiseks peavad aga intressimäärad eeldatavasti veel mõneks ajaks siiski keskmisest kõrgemale jääma. Siia jätkuks on sobilik rääkida Eesti Panga majandustulemustest, mida rahapoliitilised otsused vahetult mõjutavad. Nii nagu 2022. aastal nii ka eelmisel aastal mõjutas intressimäärade tõus negatiivselt paljude keskpankade majandustulemusi. Eesti Pank teenis siiski tulu, mida saime kasutada selleks, et osaliselt taastada aasta tagasi kasutusele võetud finantspuhvreid. Mäletatavasti sai Eesti Pank 2022. aastal intressimäärade tõusu tõttu oma väärtpaberiportfellilt kahjumi, mille katmiseks pidime käiku laskma varasemate aastate kasumitest moodustatud riskieraldised. Neid puhvreid taastasimegi ja pärast seda oli ka meie 2023. aasta kasumiaruandes tulemiks null. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Nüüd aga lühidalt Eesti majandusest, mille arengut on keskpank jälginud tavapärase tähelepanuga. Eesti majandus langes mullu teist aastat järjest. Majanduse käekäiku mõjutasid negatiivselt mitu tegurit. Eksporti piiras nõrkus meie peamistel eksporditurgudel, sealhulgas Skandinaavias, kus Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõimet õõnestas ka euro ebasoodne vahetuskurss Rootsi ja Norra krooni suhtes. Lisaks halvendas konkurentsivõimet siinsete tööjõukulude palju kiirem kasv. Samuti on Venemaa sõda Ukrainas ja selle järelmid mõjutanud Eesti majandust rohkem kui kaugemate Euroopa riikide majandust. Euroala intressimäärade tõus muutis investeerimisprojektid kulukamaks ning laenu võtnud peredele jäi vähem raha muudeks kulutusteks, sest nende intressikulud olid suuremad. Teisalt kasvas huvi säästa, mistõttu kasvasid jõudsalt tähtajalised hoiused. Võrreldes [teiste] Euroopa [riikide majandustega] mõjutasid Eesti majandust negatiivselt ka heitlikumad energia hinnad ja asjaolu, et valitsus sekkus majandusse erinevate tugimeetmetega suhteliselt vähe. Venemaa algatatud sõja tõttu ja [kehtestatud] sanktsioonide tõttu paljud varasemad ärimudelid enam Eesti ettevõtjate jaoks ei toiminud. Ettevõtted on küll asunud otsima alternatiive ja uusi turge, kuid need muudatused võtavad aega. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus püsihindades 3%. Seevastu jooksevhindades on Eesti majandus tublisti kosunud. Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on meie sisemajanduse kogutoodang kolmandiku jagu suurem. Seejuures on tähelepanuväärne, et tööturg on majanduslanguses seni väga hästi vastu pidanud ja hõive oli eelmisel aastal lausa läbi aegade suurim. Samas oli hinnatõus läinud aastal ikka veel hoogne, ehkki 2022. aasta tipuga võrreldes märksa aeglasem. Eestis kallines tarbijakorv aasta kokkuvõttes 9,2%. Seda vedas hinnatõus, mis kestis energiakriisi algusest kuni 2023. aasta kevadeni. Alates läinud aasta aprillist kuni aasta lõpuni hinnatase Eestis enam sisuliselt ei kerkinud. See tähendab, et keskmise palga ostujõud jätkas järk-järgult taastumist. Läinud aasta detsembriks oli Eesti hinnatõus kahanenud aasta võrdluses 4%‑le. Inimeste tarbimisvõimet ja seekaudu ka majandusaktiivsust kujundab nüüd aga hinnatase, mis on umbes kolmandiku võrra kõrgem, kui see oli kolm aastat tagasi. Pikalt väldanud majanduslanguse ja kõrgemate intressimääradega kaasneb risk, et Eesti ettevõtetel ja majapidamistel on raskem laene tagasi maksta. Võrreldes varasemate majanduslangustega on halbade laenude osakaal seni siiski püsinud väike. Enam kui 60 päeva üle maksetähtaja läinud laene on praegu sedavõrd vähe, et need moodustavad laenuportfellidest pankadel vaid 0,3%, samas kui näiteks 2008. ja 2009. aasta kriisi ajal oli probleemsete laenude osa 25 korda suurem, tipnedes 7,5%‑ga kogu portfellist. Ettevõtted on suuremate laenumaksetega toime tulnud tänu varasematele headele aastatele, kogutud puhvritele ja kasvanud käivetele, mida omakorda on vedanud hinnatõus. Märkimisväärseid probleeme ei ole me näinud ka kinnisvarasektoris, mis võinuks finantssüsteemi mõjutada pankade kaudu, kes on kinnisvarasektorile laenu andnud. Majapidamiste maksevõime on püsinud hea tänu sellele, et kasutusele on võetud varasemaid sääste, tööpuudus on kasvanud üsna vähe ja palgakasv on jätkunud. Keerulisest majandusolukorrast hoolimata on laenude kättesaadavus Eestis püsinud hea, ehkki laenunõudlus on samal ajal mõnevõrra vähenenud. Eesti pankade kasumid suurenesid mullu märkimisväärselt, kuna intressimäärade tõustes kasvasid laenudelt teenitavad intressitulud kiiremini kui hoiustele makstavad intressid. See tõi kaasa avaliku diskussiooni pankade kasumite täiendava maksustamise üle. Saan öelda, et Eesti Pank ei toeta ideed, et panku peaks teistest ettevõtlusharudest kuidagi põhimõtteliselt teistmoodi maksustama. Samas olime skeptilised ka pankade ettepaneku suhtes maksta varasemate aastate kasumitest ulatuslikke erakorralisi dividende ja tuua nii riigieelarvesse lisaraha. See nimelt vähendab pankade vahendeid, millest katta suurema võimaliku tulevase kriisi korral võimalikke laenukahjumeid. Keskpanga hinnangul on Eesti pankade kapitalipuhvrid lähitulevikus siiski piisavad. Sellele aitab kaasa ka Eesti Panga otsus tõsta alates möödunud aasta detsembrist pankade niinimetatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue 1,5%‑le. Räägin veel meie niinimetatud makrojärelevalve, finantsjärelevalve meetmetest. Läinud aastal otsustasime mõnevõrra leevendada reegleid, mida pangad peavad järgima eluasemelaenude pakkumisel. Kuna kodulaenude intressimäärad olid juba tõusnud üsna kõrgele, [otsustasime], et pangad [ei pea] laenuvõtja maksevõimet tunduvalt kõrgemate intressimäärade korral hindama. Pankade kasumite kasvu valguses hindas Eesti Pank koos Finantsinspektsiooniga konkurentsi Eesti kodulaenuturul. Leidsime, et konkurents Eesti laenuturul on nõrgem kui suures osas arenenud riikides ja see avaldub peamiselt kõrgemas laenuhinnas ehk intressimääras. Tegime ka ettepanekuid, mis parandaksid kodulaenuturu toimimist ja soodustaksid panganduses konkurentsi. Need on eelkõige seotud laenude refinantseerimisega ehk oma kodulaenu kolimisega ühest pangast teise, mis meie hinnangul võiks olla klientide jaoks lihtsam ja soodsam. Nende ettepanekute elluviimine eeldab osaliselt ka seadusemuudatusi, mistõttu loodan, et selleteemalised arutelud jõuavad peagi ka siia saali. Nüüd aga lühidalt veel muudest teemadest, mille kallal Eesti Pangas eelmise aasta jooksul töötasime. Pöörame järjest rohkem tähelepanu meie kriisikindluse parandamisele. Seaduse järgi on Eesti Panga korraldada, et sellised elutähtsad teenused nagu maksed ja sularaharinglus toimiksid ka hädaolukorras. Läinud aastal laiendasime elutähtsat teenust osutavate pankade ringi, kellel peab olema valmisolek pakkuda Eestis teenuseid ka kriisiolukordades. Swedbanki, SEB, Luminori ja LHV kõrval on nüüd elutähtsa teenuse osutaja ka Coop Pank. Lisaks uuendasime makseteenuste ja sularaharingluse hädaolukorra lahendamise plaane, et olla nendes valdkondades kriisideks veelgi paremini valmis. Tulevikku vaadates, võttes arvesse ka Ukrainalt õpitut, on tähtis, et pangad looksid endale võimekuse tagada teenuste toimepidevus Eestis asuvatest infosüsteemidest sõltumatult. Julgen väita, et kogu kriisivalmiduse kontseptuaalses lähenemises on Eesti Pank saanud euroalal tunnustatud arvamusliidriks. Toimepidevuse tagamisel on vajalikud ka õppused. Läinud aastal korraldasime koostöös sularaharingluse osaliste ja riigiasutustega sularaharingluse kriisiõppuse ning koos kõigi elutähtsat teenust osutavate pankadega makseteenuse õppuse. USA rahandusministeeriumi eestvedamisel toimus Põhja‑ ja Baltimaade ühine küberõppus Northern Bastion. Testisime ka Eesti Panga protsesside toimepidevust ja sarnasel kursil jätkame kindlasti selgi aastal. Kriisikindluse teemaga on osaliselt seotud ka Euroopa Keskpanga digieuro arendusprojekt. Digitaalne euro oleks edaspidi veel üks alternatiiv, mis tagaks maksete toimimise isegi siis, kui kaardisüsteemid või elutähtsat teenust osutavad pangad mingil põhjusel ei tööta. Digieuroga saaks tulevikus makseid teha ka ilma internetiühenduseta. Digieuro on mõeldud universaalseks maksevahendiks nii Eestis kui ka laiemalt kõikides [teistes] euroala riikides, nii nagu eurosularaha on juba kõikjal euroalal aktsepteeritud maksevahend. Üks Eesti Panga ettepanek, mida möödunud aastal koos Rahandusministeeriumiga edasi viisime ja mis on edukalt seaduseks saanud, puudutas niinimetatud ümardamisreeglit. Sellega soovisime vähendada vajadust juurde toota ühe- ja kahesendiseid münte. Olen seda teemat ka varem siin saalis ja fraktsioonidega kohtumistel tõstatanud ja mul on tõesti väga hea meel, et see ettepanek leidis Riigikogus teie toetuse ja [muudatus] jõustub tuleva aasta alguses. See tähendab, et füüsilistes müügikohtades tekib kaupmehel kohustus ümardada sularahamakse korral ostukorvi lõplik maksumus üles- või allapoole lähema viie sendini. See on meie hinnangul igati mõistlik ja keskkonnasäästlik otsus. Lisaks käivitasime läinud aastal koos Omnivaga müntide taaskasutuse suurendamiseks mündikorjekampaania, mille käigus sai mündid vahetada kupüüride vastu. Mündikorje oli eeskujuks mitmele kommertspangale, kes on nüüd kevadel kampaania korras pakkunud oma klientidele samuti võimalust münte [panka viia] ja ilma [teenus]tasuta pangakontole panna. Müntide taasringluse suurendamine on vaid üks osa tegevustest, millega Eesti Pank toetab kestlikumat majandamist. Jälgime kestlikkuse põhimõtteid ka oma investeeringutes ja panga töökorralduses. Niisamuti arendame pidevalt oma töötajate teadmisi ja võimekust, et kliimamuutuste ja nende pidurdamiseks rakendatud meetmete mõju oma analüüsides, prognoosides ja riskihinnangutes paremini arvesse võtta. Nagu hiljuti siin saalis arupärimisele vastates nentisin, on kliimamuutustel ja nende ohjamiseks mõeldud kliimapoliitikal märkimisväärne mõju nii majandusele kui ka finantssüsteemile ja mõistagi peavad keskpangad seda arvesse võtma. Eesti Pank nõustab valitsust erinevatel majandusteemadel. Ka möödunud aastal muu hulgas hoiatasime, et sügav ja püsiv lõhe valitsussektori kulude ja tulude vahel ei ole jätkusuutlik ning hakkab majandust koormama. Äsja kärpis reitinguagentuur Standard and Poor's Eesti riigireitingut. Oluline põhjus oli Ukraina sõja lähedus ja selle negatiivne mõju meie majandusele, kuid selles otsuses mängis rolli ka Eesti riigi võla kiire kasv. Me soovitame eelarve tasakaal võimalikult ruttu taastada. Koos intressimäära tõusuga on suurenenud võla teenindamise kulud, mis jätavad valitsusele järjest vähem paindlikkust teiste kulutuste üle otsustada ning vähem võimalusi majandusele tuge pakkuda, kui see peaks vajalikuks osutuma. Tingliku puhvrina tuleks käsitleda ka valitsuse piisavalt madalana hoitud võlakoormust, mis jätab Eesti riigile võimaluse keerulises olukorras raha juurde laenata. Eesti Panga soovitus on olnud, et Eesti kehtestatud riigisisesed eelarvereeglid peaksid olema mõnevõrra rangemad kui Euroopas ühiselt kokkulepitud reeglid, et hoida võlakoormuse kasv kontrolli all ning koguda headel aegadel piisavalt reserve. Pikemas vaates toetavad korras riigirahandus ja väike võlakoormus kindlasti ka Eesti konkurentsi‑ ja kasvuvõimet. Eesti majanduse konkurentsivõimet lahkasime läinud aastal põhjalikult ka keskpanga korraldatud avalikul seminaril, kuhu kaasasime muu hulgas Soome Panga kolleegid, [et õppida] nende riigi kogemusest. Arutlesime koos ettevõtjatega, kas Eesti pika[ajalise] majanduslanguse taga on ajutised raskused või on majanduse kasvuvõime saanud püsivamalt kahjustada. Eesti Panga hinnangul võiks selline monitooring ja arutelu toimuda ühiskonnas pidevalt. Kasutan võimalust tänada Riigikogu majanduskomisjoni, kes tegi mullu otsuse kokku kutsuda konkurentsivõime eksperdikogu, kus osalesid ka Eesti Panga esindajad. Äsja oli teema Riigikogu saalis ka olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning töö tulemusena valmib peagi lõpparuanne analüüsi ja soovitustega. Rahvusvahelise koostöö kohta on hea meel mainida, et esimest korda sai Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF‑i Põhja- ja Baltimaade valijaskonna direktoriks inimene Baltimaadest, läinud aasta algusest on selleks Leedu keskpanga endine president Vitas Vasiliauskas. Tema kolmeaastase ametiaja jooksul osaleb valijaskonna juhtimises koos Leedu ja Lätiga esimest korda ka Eesti. Samuti otsustati läinud aasta lõpus IMF‑i kvoodireform fondi laenuvõime säilitamiseks, mis eeldab ka Eestilt lisamakset, mida Eesti Pank on Riigikogu nõusolekul – tean, et te seda käsitlete – lähiajal valmis tegema. Kokkuvõtteks: aeglustunud hinnatõus euroalal on peatanud intressimäärade kiire tõusu tsükli ja võimaldanud Euroopa Keskpanga nõukogul teha juba esimese intressimäärade kärpe. See veel ei tähenda, et intressimäärad kiiresti alanevad. Me ei ole siiski oma eesmärki saavutanud. Majanduses laiemalt hinnasurvet iseloomustav alusinflatsioon on veel kiire ning samuti on kiire teenuste hinna tõus, mida mõjutab euroalal samuti jätkuvalt tempokana püsiv palgakasv. Nii nagu nägime maikuu esialgsest hinnangust euroala inflatsioonile, võib hinnatõusu tempo ka ajutiselt uuesti kiireneda. Eesti majanduses jätkus esimeses kvartalis langus, aga aasta teise poole suhtes oleme optimistlikumad. Energia hinnad on langenud, inimeste ostujõud paranenud, investeeringud kasvanud, tööjõukulude kasv aeglustub ja prognooside järgi peaks ekspordi sihtturgude nõudlus hakkama järk-järgult taastuma. See annab lootust, et ka Eesti majanduse olukord tervikuna hakkab paranema. Paari päeva pärast avaldame Eesti Panga uuendatud majandusprognoosi täpsemate numbritega. Teisalt püsivad tõsised riskid. Sõda Ukrainas on kestnud kolm aastat. Tekkinud on uued sõjakolded Lähis‑Idas ning pinged suurriikide vahel on järjest teravnenud. See võib uuesti kergitada energia, muude sisendite ja transpordi hindu ning seeläbi kiirendada ka üldist hinnakasvu. Äsja sai valitud Euroopa Parlamendi uus koosseis, mis võib samuti seada Euroopa majandusele uusi suundi. Euroopa Keskpank ja Eesti Pank aga jätkavad pingutusi oma peamise mandaadi ehk hinnastabiilsuse saavutamiseks. Siinkohal lõpetan. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele. Aitäh!

Austatud [Eesti] Panga president, suur tänu teile ettekande eest! Küsimusi on teile tublisti. Hakkame pihta. Tanel Kiik!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Ma küsin teilt sama, mida [küsiti] ka rahanduskomisjoni ja Eesti Panga kohtumisel. See puudutab majanduslikku ebavõrdsust ja selle mõju potentsiaalsele majanduskasvule. Kas ja mil määral te olete näinud seda probleemina Eesti Panga vaates? Sissetulekute ebavõrdsus ja varanduslik kihistumine võivad pärssida Eesti majanduskasvu potentsiaali, eriti just sellistel ebakindlamatel aegadel, kus sisetarbimine kannatab. Ja küsimuse teine pool on see. Kui te ei ole seda käesolevas aruandes ja praeguses töös veel hinnanud, siis kas on võimalik, et näiteks aasta pärast, kui te tulete oma aruannet siia taas tutvustama, saate sellele teemale mõnevõrra rohkem tähelepanu juhtida? Eriti arvestades seda väga kõrget inflatsiooni, mis vahepeal on olnud, ja majanduslangust, mis on kestnud rohkem kui kaks aastat.

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et me ei ole teinud sellist süvitsi uuringut ebavõrdsuse makromajandusliku mõju kohta. Küll aga oleme hinnanud Eesti inimeste varanduslikku ja sissetulekute ebavõrdsust, seda muu hulgas iga paari aasta tagant toimuva majapidamiste finantskäitumise uuringu kaudu. Võib öelda, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus Euroopa keskmisest mõnevõrra suurem. Kui vaadata pikemat [perioodi], siis [näeme], et viimastel aastatel on see enam-vähem püsinud samal tasemel, tegelikult isegi vähenenud. Just madalama sissetulekuga inimeste sissetulekud on viimasel ajal pisut enam kasvanud, muu hulgas käsikäes näiteks miinimumpalga tõusuga. Samas on varade ebavõrdsus meil jällegi mõnevõrra suurem kui teistes riikides ja [see on ka suurem kui] suhteliste sissetulekute ebavõrdsus. Ma arvan, et need [näitajad] mõjutavad majandust üldiselt mõlemat pidi. Aga see on tegelikult hea ettepanek, mille ma panen kõrva taha. Võib-olla saame seda veel põhjalikumalt ja pikemalt oma järgmistes analüüsides hinnata.

Kristo Enn Vaga, palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Te olete ühismeedias öelnud, et riik võiks järgmisena anda välja jaeinvestoritele suunatud riikliku võlakirja. Kas teie [arvates] võiks see olla meede, mille abil saaks Eesti riik laenu parematel tingimustel kui [need, mida pakub] näiteks rahvusvaheline kapitaliturg? Mis potentsiaali te näete raha kaasamiseks juhul, kui võetakse ja emiteeritakse võlakirju, mille eesmärk on riigikaitsesse lisaraha tuua?

Aitäh küsimuse eest! Jah, ma arvan küll, et ka jaeinvestoritele, kohalikele jaeinvestoritele Eesti riigi võlakirjade emiteerimine on hea plaan, mida võiks proovida. Kuna kogemust veel ei ole, siis on raske hinnata, kui populaarseks see võib osutuda. Üks eelis tuleneb muu hulgas sellest, et need intressitulud, mida investorid, antud juhul Eesti inimesed, teeniksid, jääksid Eestisse ja Eesti majandusse ning need eeldatavasti kas investeeritaks edasi või need jõuaksid Eestis tarbimisse ja seeläbi toetaksid meie majandust pisut enam, võrreldes välismaale makstavate intressikuludega. Kui teha selline võlakirja emissioon sihitult just kaitseinvesteeringute, kaitsekulutuste katmiseks, siis, ma arvan, see võib äratada veel rohkem tähelepanu. See võib motiveerida inimesi neid võlakirju veel rohkem ostma, kui [nad ostaksid] siis, kui ei ole öeldud, milleks seda raha kulutatakse. Ma arvan, et seda tasub proovida, [et näha], kui edukaks see osutub. Ja võib-olla peaks kaaluma ka mingeid täiendavaid soodustusi. Ma tean, et mõnedes riikides küsitakse inimestelt näiteks väiksemat tulumaksu riigi või valitsuse võlakirjadelt teenitud intressituludelt. See küll tähendaks väiksemat eeldatavat intressikulu valitsuse jaoks. Ma arvan, et seda tasub hinnata selle esimese emissiooni võib-olla suhtelise edukuse pinnalt.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te viitasite mitmetele kriisidele, mis tootsid inflatsiooni. See ei ole kellelegi saladus. Aga kas on uuringuid või on teil teadmist selle kohta, kui palju nendes kriisides kasutati ära võimalust hindu lihtsalt tõsta, ilma et sellel oleks olnud otsene seos kas sisendite või muu põhjusega? Ja teine [pool küsimusest]. Öeldakse, et inimesed võiksid teatud juhtudel hääletada jalgadega ja valida kas teise toote või teise ettevõtte, aga millegipärast seda ikkagi ei juhtu. Kas on teada, kui palju selles mõjus oli ka sellist psühholoogilist momenti?

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et väga täpselt, numbriliselt, on sellele raske vastata. Ma saan kinnitada seda, et siis, kui meil oli väga kiire hinnatõusu periood, suutsid ettevõtjad tegelikult oma müügihindu piisavalt tõsta, nii et nende kasumlikkus säilis, kohati isegi kasvas. See tõesti viitab sellele, et Eesti tarbijad, võib-olla kohati ka eksporditurgudel kliendid, olid valmis need suuremad hinnad nii-öelda vastu võtma ning neid kaupu ja teenuseid edasi tarbima. Ju ikkagi oli ka piisavalt seda, et kliendid otsustasid kas mingite soodsamate alternatiivide kasuks või siis pisut vähem tarbida. Aga tundub, et survet hinnatõusu niimoodi jõuga tagasi hoida oli tol hetkel tõesti piisavalt vähe. Võib-olla see, et inimestel oli pandeemia algusperioodist tekkinud täiendavaid sääste, tekitas sellise suurema julguse ja võimaluse säästa. Aga ma ütleksin, et tänaseks on olukord selgelt muutunud. Eksportööridel on keerulisem oma kaupu kõrgema hinnaga, tänaseid kõrgemaid kulusid arvesse võttes, sama edukalt müüa. Ka Eesti inimesed on muutunud ettevaatlikumaks, sest taas on pisut kasvanud säästumäär ja hoiused. Minu arvates on see periood, kus ettevõtjatel oli väga lihtne hindu tõsta, tänaseks seljataha jäänud.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Minu küsimus puudutab välisettevõtetele pangakontode avamise raskust. Me oleme Eestisse meelitanud välisinvestoreid mitme hea argumendiga. Esimene on see, et meil [saavad] ettevõtted [kontosid] kiiresti avada, ja [teine see], et tänu digiriigile on siin asju väga lihtne ajada. Kahjuks näitab praktika hoopis teist suunda. Mida me peaksime tegema, mida muutma, et need asjad oleksid kiiremad ja et [kontode] avamine ja kogu see majandamine siin oleks lihtsam?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et ma ise olen viimase aasta jooksul suhteliselt vähe kuulnud sellest probleemist, et välisettevõtted ei saa Eesti pankades kontosid avada. See [teema] oli rohkem päevakorral paar aastat tagasi, kui meil oli pankade rahapesu tõkestamise riskikontrolli suhtes [kahtlus], kas seda tehakse piisavalt oskuslikult ja põhjalikult. Mulle tundub, et pangad on oma riskiprofiili selles osas, milliseid kliente tahetakse või ei taheta teenindada, paremini paika saanud. Need kliendigrupid, keda sihitakse, on ka erinevad pangad. Nii et kui üks pank võib-olla mõnele ettevõttele, mis tundub talle liiga riskantne, ei taha teenuseid pakkuda, siis mõni teine pank võib seda teha. Aga ma ei oska öelda, kas see on praegu läbiv probleem või kui lihtne on seda lahendada. Pankadel ei ole kohustust kõigile ettevõtetele kontosid avada, erinevalt füüsilistest isikutest, kellel on seadusest tulenev õigus vähemalt selliseid baaspangateenuseid alati saada. Aga ma oskan vaid soovitada. Minu järel astub kõnepulti Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, võib-olla oskab tema veel täpsemini sellele küsimusele vastata. Ma näen, et ta juba teeb märkmeid.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Te ütlesite oma ettekandes, et mõne päeva pärast avaldatakse värske majandusprognoos. Kas te palun avaksite natuke kaarte selle kohta, kas siin suve hakul saab vaadata tulevastesse kuudesse optimismiga või vastupidi?

Aitäh küsimuse eest! Jah, mina küll vaataksin lähikuudesse ja -kvartalitesse optimismiga. Tegelikult me pidasime juba ka oma märtsikuises prognoosis tõenäoliseks, et aasta teises pooles võiks Eesti majandusel hakata pisut paremini minema. Selle taga on ühelt poolt Euroopas tervikuna majanduse järkjärguline taastumine, mis tähendab Eesti eksportööridele paremaid võimalusi oma kaupade ja teenuste müügiks. Ja teisalt on juba enam kui aasta jooksul Eesti inimeste ostuvõime järk-järgult paranenud. Seni on sellega käsikäes käinud selline üleüldine ettevaatlikkus, muu hulgas oma isiklike kulutuste tegemisel, mis on väljendunud ka näiteks hoiuste mahu kiiremas kasvus. Aga tahaks uskuda, et kui sissetulekute eeldatav paranemine jätkub ja intressimäärad võtavad suuna allapoole, tekib ühel hetkel Eesti inimestel natuke suurem julgus taas tarbida ja Eesti ettevõtjatel investeerida. See kõik võiks järk-järgult ka Eesti majanduse olukorda parandada.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Tegelikult tahaks jätkata sama küsimusega. Te ütlesite, et uuringud on näidanud, et Eesti inimesi paneb kõige rohkem muretsema elukallidus, samas tahavad nad teada, mis ootab meid ees ja kas majandus hakkab paranema. Te küll mainisite, et eeldused selleks on täiesti olemas ja eksport Euroopa Liidus paraneb, aga kas te saate nimetada veel faktoreid, mis viitavad sellele, et tõepoolest hakkab majandus lähikuudel, lähiaastatel kasvama.

Aitäh küsimuse eest! Proovin siis võib-olla natuke rohkem avada seda eelmist vastust. Kõigepealt, kui me vaatame majanduses siseriiklikku nõudlust, mis on oluline kasvu mõttes, siis tarbimise puhul me tõesti näeme, et peamine, mis võiks majanduse taastumisele kaasa aidata, on see, et inimeste ostujõud paraneb. Ja see on tõesti juba mõnda aega paranenud. Keskmine sissetulek on viimasel ajal tõusnud selgelt kiiremini kui hinnad ning see loob pinnase nõudluse ja tarbimiskulutuste kasvuks. Ettevõtete puhul me näeme, et nende investeeringud esimeses kvartalis on olnud isegi tugevamad, kui me kolm kuud tagasi oma eelmises prognoosis hindasime, ja see on samuti positiivne märk. Ekspordi puhul on üks osa nõrkusest tulnud viimastel aastatel Põhjamaadest, eesotsas Rootsist, mis on meie tähtis eksporditurg. Selge langus on olnud just kinnisvara‑ ja ehitussektoris ning vähenenud on nõudlus Eesti kaupade ja Eesti ettevõtete teenuste järele. Ka Rootsi keskpank on hakanud intressimäärasid langetama ja paistab, et sealne kinnisvaraturu langus on pidama saanud, mis tähendab, et ka seal on võib-olla ruumi olukorra paranemiseks. Euroopas tervikuna oli samuti esimese kvartali majanduskasv parem, kui oodati. Euroopa Keskpank avaldas eelmisel nädalal oma värske majandusprognoosi, mille järgi on sellel aastal euroala majanduskasv kõrgem, kui kolm kuud tagasi oodati. Ma arvan, et kõik need märgid pigem võiksid meile optimismi sisendada.

Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud president! Eesti Panga aruandes on välja toodud organisatsiooni väärtused, avalik suhtlus, kultuuritegevus ja Eesti Panga muuseum. Teame, et endiste panga presidentide hulgas on ka neid, kes on ise kaunite kunstide poole pöördunud. Ma jätkuvalt küsin oma valdkonna kohta, nii nagu ka eelmine kord, kui te meile esinesite: mis on saanud Eesti Panga kunstikogust? Kas seda täiendatakse? Ja kus võiks seda eksponeerituna näha?

Aitäh küsimuse eest! Eesti Panga kunstikogu on väga hästi hoitud Eesti Pangas. Me eksponeerime seda kunsti, mis on läbi aastate Eesti Pangani jõudnud ja mida oleme soetanud, peamiselt [panga] seintel. Kuigi see [kunstikogu] ei [asu] sellisel avatud pinnal, [kuhu inimesed saaksid] otse tänavalt sisse astuda, usun siiski, et me teeme piisavalt palju avalikke üritusi ja loome võimalusi selleks, et ka inimesed väljastpoolt Eesti Panka saaksid seda nautida. Ausalt öeldes me ei ole viimasel paaril aastal süsteemselt oma kogu täiendanud. Ma arvan, et ju ma vastasin teile eelmisel aastal täpselt samamoodi. [Teie praegune] küsimus meenub [eelmisest korrast]. [See küsimus] võib-olla tekitab mõtte, et peaksime selle üle arutlema, aga praegune seis paraku selline on. Kui ma tohin, siis lisan, et me plaanime uuendada Eesti Panga muuseumit. [Me tahame] muuta selle pisut kaasaegsemaks ja võib-olla rohkem selliseks avatud keskuseks, kuhu oleks lihtsam [minna] ja [mis annaks] inimestele rohkem põhjust tulevikus [muuseumisse] sisse astuda.

Igor Taro, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud president! Te mainisite oma ettekandes ümardamisreegli elluviimist ja selle seost keskkonnaküsimustega. Mainisite samuti seda, et kliimaeesmärgid ja kestlikkuse teemad on Eesti Pangas olulised. Võib-olla avaksite natukene rohkem seda, milline on käibemüntide mõju keskkonnateemale, ja ka seda, kuidas Eesti Pank kestlikkuse teemadega tegeleb.

Aitäh küsimuse eest! Alustan müntidest, selgitamaks veel seda tausta ja soovitust, miks me tulime [selle teemaga] teie juurde ja oleme tänulikud, et te seadustasite selle ümardamisreegli. Kui me vaatasime raharinglust tervikuna, seda, kuidas see toimib, siis paistis silma, et just nende väikeste müntide puhul ringlus sisuliselt ei toimi. Me oleme saatnud igal aastal Eesti Pangast tonnide kaupa neid väikseid ühe- ja kahesendiseid ringlusesse, aga tagasi need praktiliselt ei jõua. Kuhugi nad inimeste majapidamistes, diivanipragudesse, või siis kauplustes kuhjuvad. Ja tõesti sellel on päris suur keskkonnajalajälg, [mida põhjustab] metalli kaevandamine ja tootmistsükkel, mida see tegevus endaga kaasa toob. Need mündid tehakse kahe metalli sulamist, mida ei ole otstarbekas taaskasutada, ja seetõttu on see keskkonnamõju veelgi suurem. Sellest on olnud kantud ka meie viimased kampaaniad, kus me oleme korjanud elanike käest münte tagasi lihtsamalt ja ilma teenustasudeta. Muu hulgas [ei ole me pidanud tänu nendele kampaaniatele] sel aastal tellima juurde uusi münte. Seetõttu me tegelikult ka majandasime pangana ökonoomsemalt. Kui muudest pangateemadest rääkida, siis tõesti, võib-olla kõige suurem mõõdetud jalajälg – me tõesti proovime oma keskkonnajalajälge mõõta – tuleneb meie investeerimisportfellist. Me oleme võtnud endale eesmärgi seda süsteemselt ette vaadates vähendada. Oleme seda ka juba teinud. Näiteks, kuna Eesti Panga investeerimisvaradest umbes kümnendik on investeeritud aktsiaindeksitesse, siis me oleme valinud sellised indeksid, mis võtavad arvesse ka ettevõtete keskkonnajalajälge ja proovivad sellest lähtuvalt seda portfelli keskkonnasõbralikumaks nihutada. Ka organisatsioonis tervikuna me oleme muu hulgas saanud Eesti Pangas niinimetatud rohekontori sertifikaadi, mis viitab sellele, et me oma igapäevastes tegevustes oleme säästlikud ja teadlikud. Aga keskkonnateemad selgesti seonduvad meie analüüsidega nii makromajanduse vaatenurgast kui ka finantssektori riske hinnates. Just seetõttu, et nii kliimamuutused kui ka kliimapoliitika mõjutavad majandust piisavalt palju, tekitades teatud sektoritele võimalusi, teatud ettevõtetele riske. Ja nende mõju pangandusele ja majandusele tervikuna me muidugi proovime oma analüüsides arvesse võtta. See on täiendav suund, kus me ennast keskkonnateemadega järjest paremini oleme kurssi viinud.

Peeter Tali, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud president! Te kirjeldasite Eesti ettevõtluskeskkonna riske agressorriigi naabruse tõttu. Meil on riigikaitses olulised võimelüngad ja siin kindralid ja tähtsad riigiametnikud räägivad, mida on otsekohe 1,5, 1,6, 1,7 või veel mitme miljardi eest vaja teha. Mu küsimus on lihtne: kust selleks raha võtta? Mida teie kui valitsuse kõige parem majandusnõunik soovitate? Ei ole konsensust otsustavaks maksutõusuks ega ka olulist konsensust kulude kärpimiseks. Kas peaks üleüldse võtma need riigikaitsekulud sellest eelarve tasakaalu mõõtmisest kuidagi välja? Mida te soovitate? Vajadus on. Mida siis seadusandja saaks ja peaks tegema?

Aitäh küsimuse eest! Ma muidugi näen, kui keeruline on konsensust saavutada [küsimuses, kas] hoida kokku muudelt kuludelt või [saada] täiendavaid riigi tulusid eelkõige maksutõusude kaudu. Eesti Pangal ja minul panga presidendina on väga raske öelda, kui palju täpselt oleks vaja riigikaitsesse panustada, selleks on teised asjatundjad. Ma muidugi mõistan, et see vajadus on väga akuutne. Minu soovitus on seotud riigirahandusega üldisemalt. Me ei pea õigeks, et keskpank ütleb, millele ja kui palju peaks riik kulutama ja milliste maksudega oleks selleks kõige parem vahendeid leida. Pigem tahaks rõhutada, et juhul, kui Eesti riik võtab endale püsivaid kohustusi ja tekitab kulutusi, mis ei ole ühekordsed, vaid tõesti jätkuvad läbi pikkade aastate, siis on tõesti tähtis, et sellele suudetakse vastu panna ka püsivamad tuluallikad, et see ei [tooks kaasa] igal aastal järjest suuremat laenuvõtmise kohustust, mis kindlasti tekitaks probleeme. Seetõttu oleks, ma arvan, problemaatiline öelda, et näiteks riigikaitsekulutusi käsitleme hoopis teises raamistikus ja riik ei püüagi neid püsivate tuludega katta.

Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president, aitüma selle positiivse sõnumi eest, et on oodata optimistlikumat tulevikku! Olen Kagu-Eestist tulnud saadik. Kuna teatavasti on see piirkond jäänud Eestis jõukuselt tahapoole, siis [küsin]: kas te Eesti Pangas olete analüüsinud, kas see majanduslik ärkamine jõuab kõikidesse piirkondadesse? Kas regionaalpoliitika [mõjutab] taaskasvu ühtlaselt? Kas te käsitlete ka regionaalpoliitilist mõõdet ja annate valitsusele näiteks soovitusi, et [regionaalne] ebavõrdsus ei suureneks?

Aitäh hea küsimuse eest! See on kindlasti tõsi, et majanduse areng Eestis erinevatel ajaperioodidel ei ole olnud regionaalselt ühtlane. [Vaatame] viimaseid aastaid. Tööstustootmine on üldiselt olnud keerulises olukorras. Teenuseid [osutavad] ettevõtjad on olnud edukamad, sageli on nad seotud IT, telekomi, selliste moodsamate valdkondadega, mis on kontsentreerunud suurematesse linnadesse. Seega võib tõesti nii olla, et regionaalne vaade on läinud pisut keerulisemaks. Me ei ole tegelikult väga konkreetselt sellist regionaalpoliitilist mõõdet valitsusele antavates soovitustes seni rõhutanud, aga ausalt öeldes panen teie küsimuse kõrva taha, sellepärast et võib‑olla tõesti võiksime vähemalt mingites analüüsides rohkem Eesti erinevaid piirkondi hinnata, kuigi meil on väike riik.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Kolleegid [enne] küsisid, kas kärpida või tõsta makse. [Selle teemaga] kerkib alati ikkagi seesama pangamaksuteema, millest me siin saalis pidevalt kuuleme ja räägime ja mille kohta ka kodudes küsitakse. Ja see küsimus on alati üks: kas me tegime valesti ja Leedu tegi õigesti või mitte? Te ise ka ütlesite, et Eesti Pank seda ei toeta. Võib-olla te [räägite] natukene detailsemalt, et kui Eesti oleks läinud seda teed pidi, siis mida see oleks kaasa toonud. Mida see oleks tarbijatele ja Eesti majandusele tähendanud? Ja võib-olla lisaks sellele avaksite ka natuke seda, kuidas Eestis tegutsevad pangad võiksid solidaarsust üles näidata. Ka Eesti Pank ise on tõdenud, et intressimarginaalid on Eestis kõrged. Kas Eesti Pank on selle küsimusega tegelenud?

Aitäh küsimuse eest! Alustan pangakasumite nii‑öelda erimaksustamisest. Tõesti, meie seisukoht oli tol hetkel, kui see debatt Eestis oli aktiivselt laual, see, et esiteks on ohtlik erinevaid majandussektoreid tulenevalt konkreetsest konjunktuurist hakata hoopis teistel alustel maksustama. Küsimus on üldises õiglases ja ühetaolises majanduspoliitikas ja majanduskeskkonnas. Teiseks, meile tundus, et nende pankade puhul, kes intressikeskkonna muutudes ja intressimäära tõustes rohkem tulu teenivad, ei peaks eesmärk olema mitte see, et nad seda tulu sundkorras valitsusega peavad jagama, vaid pigem see, et võimalikult palju võidaksid pangakliendid kas läbi soodsamate laenuintressimäärade või kõrgemate hoiuseintressimäärade. Me tegelikult nägime, et Eestis see ka juhtus, näiteks tähtajaliste hoiuste intressimäärad olid meil kui mitte kõige kõrgemad, siis kindlasti euroala kõrgemate hulgas. Ka laenumarginaale vaadates [näeme], et kui veel paar aastat tagasi oli tüüpiline kodulaenumarginaal üle 2%, mis tuli kuue kuu euriborile otsa, siis nüüd on see selgelt allapoole tulnud, pigem seal 1,5% või 1,6% juures, mis näitab, et see on justkui mõlemat pidi aset leidnud. Näiteks pangad, kes tegutsevad kõigis kolmes Balti riigis, on teinud soodsamaid pakkumisi Eestis ja Lätis, aga mitte Leedus, kus nende jaoks tegevustingimused on keeruliseks muutunud. Nii et sellised anekdootlikud näited vähemalt sellest, kuidas erinevad maksuotsused on ka pangakliente erinevalt mõjutanud, on täiesti olemas. Te küsisite lõpetuseks ka selle kohta, kas Eesti Pank on midagi teinud selleks, et laenutingimused oleks klientidele paremad. Ma lühidalt viitasin sellele analüüsile, mida me koos Finantsinspektsiooniga möödunud aastal läbi viisime. See näitas, et tegelikult oleks võimalik õigusraamistikku muutes pisut veel teravdada konkurentsi pankade vahel, mitte ainult uute laenuklientide nimel, aga ka nii, et nad konkureeriksid rohkem juba olemasolevate klientide hoidmise nimel, näiteks teeksid lihtsamaks ja soodsamaks kodulaenu ühest pangast teise kolimise. Me tegime konkreetsed ettepanekud, mis, ma tean, on tänaseks Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kolleegide töölaual, kes neid edasi hindavad. Loodetavasti jõuavad need ühel hetkel siia. Omalt poolt me oleme, ma arvan, pööranud tähelepanu oma kommentaarides sellele, et ka klientidel on võimalik palju ära teha, näiteks oma sääste hoiustades vaadata, milline pank [pakub] paremaid tingimusi, olla ise teadlikumad ja targemad kliendid ja mitte hoida suuri sääste pikaajaliselt jooksval hoiusel, kus nad intressi ei teeni, vaid kasutada pankade pakutavaid paindlikke ja kõrgema tulususega tooteid. Nii et ühelt poolt on see klientide kätes, teisalt on ka selles regulatiivses keskkonnas võimalik üht-teist teha. Ja siin me tegelikult vajame ka teie abi.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Mina tahan taas kord küsida sellesama kohta, mida te olete palju puudutanud: see puudutab euribori [tõusu], mis tegelikult on üsna ootamatu täiendav lisakoormus nii eraisikutele, ettevõtjatele kui ka riigile. Kas teie prognoosi järgi võiks sel aastal Euroopa Keskpank neid intressimäärasid ühel või kahel korral veel langetada või mitte? Ja teine küsimus on selline omapärane, natukene väljakutsuv. Kui teie oleksite peaminister, siis kas teie põhifookus, teades, mis seisus Eesti riigieelarve on, oleks täiendavate maksude leidmine ja nende kehtestamine, et katta seda 1% või 2%, mis 3%‑st üle läheb, või kulude kärbe? Mis oleks teie prioriteet?

Aitäh teie keeruliste küsimuste eest! Teie esimene [küsimus] puudutas euribori ja tulevikuprognoose. Tulenevalt minu rollist Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena on mul väga raske ja kohatu siin väga konkreetselt prognoosida. Tõesti, me oleme olukorras, kus euroala tarbijahindade kasv – see on põhikriteerium, millest lähtuvalt on Euroopa Keskpanga nõukogu oma eesmärgid sõnastanud – on selgelt langustrendis. Samal ajal tuleb tõesti tõdeda, et intressimäärad on kõrged, need hoiavad kogu Euroopas tagasi laenumahtusid ja seeläbi ka majandusaktiivsust üldiselt ja survet hinnatõusuks. Just see teadmine, et me liigume õiges suunas – hinnatõus on aeglustumas ja intressimäärad on kõrged –, andis eelmisel nädalal kindlustunde teha esimene intressilangetus. Sellega kaasnes ka, ma ütleksin, üsna selge sõnum. See kindlustunne, et inflatsioon jõuab 2%‑ni, kus me tahaksime seda näha, ei ole veel [nii tugev], et saaksime väga selgelt lubada, mis järgmisena juhtuma hakkab ja millises tempos ja millal võiksid järgmised intressilangetused tulla. Seetõttu ma ka ise tunnen, et ma ei saa täna paraku palju rohkem kommenteerida. Ma tean vaid, et finantsturgude ootused, mis peegelduvad erinevates pikemaajalistes tehingutes, [näitavad, et] tõesti usutakse, et Euroopa Keskpanga nõukogu saab sel aastal intressimäärasid võib-olla paar korda veel langetada. Ma ei tahaks anda isiklikku hinnangut, kui tõenäoline see täpselt on. Ma saan nentida seda, et juhul kui hinnatõusu aeglustumine tõesti jätkub, siis selge on, et lõputult kaua ei ole intressimäärasid nii kõrgel ja nii piiraval tasemel, nagu need täna on, mõistlik hoida. Aga mis puudutab teist küsimust, teoreetilist küsimust, et kui ma oleksin ise olukorras, kus peab valima, kas kärpida kulusid või otsida täiendavaid tulusid, siis see on nüüd asi, kus ma ei tahaks väga konkreetseks minna. Ma arvan, et tervikuna ilmselt on tõesti vajalik mõlemat teha. Ma mõistan ka, et puhtalt valitsuse või kogu riigiaparaadi tegevuskuludelt kokkuhoidmise võimalused on piiratud, kuna kulude kasv on viimasel ajal tulnud suuresti läbi erinevate toetuste ja riigilt palka saavate inimeste palgatõusudelt. Seetõttu lihtsalt tegevuskulude kärpimine ilmselt liiga kaugele ei vii.

Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Aitäh, hea ettekandja, ettekande eest! Te mainisite tagasivaates Eesti majanduse arengule, et COVID‑i järgselt on meie majanduse SKP nominaalmaht eurodes mõõdetuna 31% – see oli vist see number – suurem. Samal ajal reaalnäitajates on meil viimased kaks aastat olnud majanduslangus. Kui vaatame kõiki teisi näitajaid, väga paljusid teisi näitajaid, neidsamu, mida te mainisite – laenu kvaliteet, väga hea ja tugev tööturg –, ja kui me vaatame selle sajandi eelmisi majanduslanguse perioode, jättes välja viimased kaks aastat, [näeme, et] tegelikult ei ole ühtegi [perioodi], kus reaalse majanduslangusega ei oleks kaasnenud nominaalne majanduslangus. Kuidas teile tundub, kui hästi me ikkagi oleme suutnud majanduse reaal‑ ja nominaalkasvu mõõta?

Aitäh küsimuse eest! Meil on tõesti nominaalsed ja reaalsed majanduse hinnangud viimastel aastatel lahknenud just seetõttu, et hindade tõus on olnud nii kiire ja see peegeldub selles erisuses teravasti. Ilmselt on olukord tõesti piisavalt erinev paarist varasemast majanduslanguse episoodist Eestis. Aga kui küsida, kui hästi me oleme suutnud hinnata just reaalnäitajaid, mis on tüüpiline majanduskasvu mõõtmise moodus, siis ma pean tunnistama, et ega ei ole sajaprotsendilist kindlust, et me seda suurepäraselt ja täpselt Eestis – see on eelkõige Statistikaameti ülesanne – oleme suutnud teha. Eks on ka tõsi, et olukorras, kus nii järsud muutused toimuvad erinevates hindades, võib olla ja kindlasti ongi palju raskem täpselt mõõta, kuidas erinevate kaupade ja teenuste kaale näiteks hinnaindeksis oleks õige ajas kohendada. Me ise oleme ka Eesti Pangas tähelepanu pööranud sellele, et võib-olla näiteks see metoodika, mida on kasutatud elektri hinna mõõtmisel tarbijahinnaindeksis, ei ole alati hästi töötanud. Ühesõnaga, lühike vastus [küsimusele], kas ma olen veendunud, et kõik on suurepäraselt täpselt mõõdetud, on, et ei ole päris veendunud. Aga ju on Statistikaamet andnud endast parima.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Eesti Panga president! Viimastel aegadel on nii meedias kui ka erinevates ringkondades olnud väga aktiivne arutelu riigikaitse rahastamise üle. Teie vastasmajast on väga selgelt öeldud, et tegelikult oleks vaja kiiremas korras lähiaastatel riigikaitsesse lisaraha suurusjärgus 1,6 miljardit eurot. Olen sama meelt. Ma ei küsi teilt, kas ka teie olete sama meelt, vaid ma küsin teie käest hoopistükkis seda: kuidas oleks teie arvates riigil võimalik seda teha ja kuidas oleks ühiskond valmis seda lisapanust vastu võtma?

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla natuke teise nurga alt, aga juba proovisin eelnevalt [ühele sarnasele küsimusele] vastata. Mõistagi ei ole mina kõige parem ekspert kaitsekulude vajalikku suurust hindama. Selleks on paremad asjatundjad. Aga ma mõistan, et Eesti kaitsevõimesse on vaja panustada. Kui küsitakse, kuidas [riigikaitset] rahastada, siis meie peamine sõnum on, et juhul kui ei leita piisavalt võimalusi muudes valdkondades kulutusi vähendada ja Eesti riik võtab endale loomult püsivamaid kohustusi, mis jäävad kestma läbi aastate, siis tuleb leida võimalusi tekitada vastu mingeid püsivamaid tuluallikaid. Lihtsalt seetõttu, et me ei jääks olukorda, kus me peame läbi aastate järjest rohkem ja rohkem valitsuse ja riigina laenama ja oma laenukoormust suurendama, sest see tooks lõpuks kaasa teist laadi probleemid. Siin oli varasemalt kolleegil küsimus, kas võiks perspektiivi olla näiteks Eesti investoritele suunatud võlakirjaemissioonil, eriti kui see siduda kaitsevõime tugevdamise eesmärgiga. Ma arvan, et kindlasti see on ka üks asi, mida võiks proovida. Muidugi sisuliselt see tähendab laenu võtmist konkreetselt kaitsekulude katmiseks, aga kui me tegelikult juba niikuinii laenu võtame, siis võib neid erinevaid võimalusi, kuidas seda täpselt teha, kindlasti arutada. Ma arvan, et see on üks asi, mida tasub proovida.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Aitäh, hea ettekandja, selle põhjaliku ülevaate eest! Mina ise olen pärit Valgamaalt ja mind painab ikka see regionaalse arengu teema. Tegelikult me teame, et majanduse areng, tööhõive ja palgatase võivad piirkonniti olla väga erinevad. Eks ongi. Eesti Pank ei saa seda otseselt niimoodi mõjutada ega muuta, aga minu arvates oleks väga hea mõte teha seda näiteks koolisüsteemi kaudu, pakkudes erinevaid rahatarkuse programme, just näiteks majanduskeskustest väljaspool või siis maapiirkondades. Kas Eesti Pank on juba teinud selliseid algatusi või on teil midagi sellist vahvat plaanis?

Aitäh hea küsimuse eest! Ma arvan, et see on tõesti hea ettepanek, ja tegelikult me oleme seda teinud, võib-olla võiks rohkem teha. Ma ise olen ka käinud väljaspool Tallinna, tuleb meelde, et näiteks Pärnus ja Võrus, mitmes koolis esinemas. Ja õpilastega oleme korraldanud arutelusid majandusteemadel. Ma ütleksin, et majandusteemalise hariduse viimine koolidesse ja võib-olla ka laiemalt ühiskonda toimub meil kolmnurgas Rahandusministeerium, Finantsinspektsioon ja Eesti Pank. Oleme üheskoos neid teemasid proovinud edendada. Alles paar nädalat tagasi me tunnustasime Eesti Pangas õpetajaid, keda me omalt poolt toetame selle teadmise õpilastele edasiandmisel. Koos pangaliiduga tunnustasime neid, kes olid tunnetuslikult selles eelmisel aastal kõige edukamad. Ka kommertspangad pingutavad samas suunas. Ma eelnevalt viitasin, et me oleme uuendamas Eesti Panga muuseumi. Seal me oleme selgelt sihtinud sihtrühma just selliselt, et need, kellele me tulevikus huvitavat ja harivat sisu pakkuma hakkame, oleksid eelkõige põhikooliõpilased. See on kõik kantud sellestsamast mõttest, et majandusteadmisi ja rahandusega seotud teadmisi võimalikult palju noorteni viia. Ma panen selle soovituse kõrva taha, võib-olla saame isegi veel rohkem teha.

Tarmo Tamm, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teadupärast on valitsusel tore plaan majandus kahekordistada. Kas see tundub tehtav plaan aastaks 2035 ja kas teil on ka mõni hea konkreetne soovitus, millele peaks eriti rõhku panema, et see korralikult tehtud saaks?

Aitäh küsimuse eest! See kindlasti on väga ambitsioonikas plaan. See seondub sellise üldise Eesti majanduse konkurentsivõime teemaga, millele me tegelikult eelmisel aastal keskendusime. Ma viitasin siin ühele suuremale avalikule üritusele, mida me korraldasime, samuti lõi Eesti Pank kaasa majanduskomisjoni loodud eksperdikogus, kes hiljuti ka siin Riigikogu suures saalis oma järeldusi teile tutvustas. Minu ees on kokkuvõte sellesama eksperdikogu järeldustest, kus on ka Eesti Panga sisend, nagu ma viitasin. Ma arvan, et üldjoontes need teemad, millele ka nemad tähelepanu pöörasid, on need, millega on vaja tegeleda, mis on seotud ja millega tasub tegeleda, et majanduse pikaajaline kasv oleks võimalikult tugev. Sealhulgas on näiteks küsimus tööjõu, just kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest. Kuidas me seda Eestis tagame? Samuti on küsimus selles, et Eesti riik on üldiselt tuntud oma edumeelsuse poolest, digilahenduste kasutuselevõtu poolest, aga kui me vaatame Eesti keskmisi ettevõtjaid, eriti tootmisettevõtteid ja väiksemaid ettevõtteid, siis digitaliseerimise ja automatiseerimise tase on siiski veel üsna madal. See on asi, millega kindlasti tasub tegeleda. Valitsus ja omavalitsused peaksid tagama, et regulatsioonid oleksid läbimõeldud, mitte liiased ja liigselt bürokraatiat tekitavad. Samuti hindas eksperdikogu näiteks kapitali hinnaga seonduvat [ja analüüsis], kas on võimalik hästi sihitud tagatiste, garantiide abil Eesti ettevõtjaid paremini toetada, kuna kapitali hind on meie väikeses riigis paraku keskmiselt võib-olla pisut suurem kui suurematel turgudel. Ma arvan, et üldjoontes kõik need mahuvad sellise hea ettevõtlus‑ ja majanduskliima märksõna alla, ja eks need on asjad, millega tasub tegeleda.

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid teie ettekande eest, ma tänan teid teie vastuste eest. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Andres Suti. Palun! Ärge tulge jooksuga, muidu murrate veel hüppeliigesed ära. [Tulge] rahulikult.

Aitäh, hea juhataja, selle hoolitseva nõuande eest! Tänan Eesti Panga presidenti ettekande eest! Arusaadavalt on aastaaruande tutvustus suures osas tagasivaade. Ma tahaksin tagasivaatenurgast alla joonida kaks asja, mis on minu meelest väga olulised. Üks asi on tähelepanu [pööramine] küberkerksusele. Arvestades, mis olukorras me toimetame, on elutähtsate teenuste küberkerksus kriitilise tähtsusega. Ja teine asi, mille eest ma tahan Eesti Panka väga tunnustada, on kestlikkuse ja keskkonnajalajälje mõõtmisega seotud tegevus. Olen näinud seda Eesti Panga aruannet ja minu arust on see päris hea, sellest võiksid ka teised natukene malli võtta. Ettevaatavalt on mõned asjad, mida ma tahaksin rõhutada. Kõigepealt, mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on majanduses käimas murrangulised muutused. Nende veduriks on tehnoloogia ja üleminek taastuvenergeetikale. Seetõttu on hästi oluline, et me suudaksime ka Eestis hinnata, kuidas me positsioneerume ja mis on meie suhtelised eelised. Samamoodi kehtib see tegelikult [kogu] Euroopa kohta. Sellepärast on mul väga hea meel, et Eesti Pank on konkurentsivõimele tähelepanu pööranud, sest lõpuks sõltub edu meie valmisolekust ja oskusest neidsamu uusi tehnoloogiaid kogu euroalal, sealhulgas Eestis, kasutada ja rakendada. Me ei räägi sihukesest sammsammulisest muutusest, vaid me räägime murrangulistest tehnoloogilistest vahetustest, tehisintellektist, mille mõju on võrreldav interneti loomisega või personaalarvuti kasutuselevõtuga, nii et me oma suhtelised eelised suudaksime ära kasutada. Sama käib haridus- ja talendipoliitika kohta. Mulle tegelikult väga meeldis küsimus rahatarkusest. See on kindlasti valdkond, millele me peame palju rohkem tähelepanu pöörama ja kuhu aega investeerima. Pank saab väga palju kaasa rääkida, väga palju kaasa aidata just nimelt majanduse arengu ja trendide prognoosimisele, erinevate simulatsioonide ja stsenaariumite hindamisele, sest pangal on olemas võimekus, väga head inimesed. Ja ma arvan, et mida rohkem me suudame läbi harjutada erinevaid majandusarengu stsenaariumeid, seda paremini me suudame tegelikult ka riigi tasandil majanduspoliitikat kujundada. Ja selle koha pealt ainult julgustan panka. Tõlgendage oma mandaati julgesti. Konkurentsivõime- ja majandusarenguküsimused on täpselt need [teemad], millega Eesti Pank saab murrangulisel ajal Eesti arengule väga palju kaasa aidata. Ja viimasena: on väga hea, et ka eelarvenõukogu on teinud head tööd. See on üks oluline sõltumatu kõrvalseisja, kes hindab Eesti rahanduspoliitikat, sõltumata sellest, kes parasjagu valitsuses on. Selle institutsiooni sõltumatusesse ja professionaalsusesse tuleb jätkuvalt investeerida ja sellele tähelepanu pöörata. Omalt poolt ja fraktsiooni poolt soovin Eesti Pangale jõudu ja tarkust Euroopa ja euroala majanduse ja rahapoliitika kujundamisel ja Eesti majanduse kasvuambitsioonide realiseerimisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ma tänan Eesti Panga presidenti ja Eesti Panka selle ülevaate eest ja teie töö eest eelmisel aastal ning kõiki Riigikogu liikmeid, kes lõid kaasa sellel arutelul! Esimese päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.