Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Kõneleja näitab teadlikkust sotsiaalvaldkonna kriisijuhtumitest (Pihlakodu) ja vanglateemast, samuti nendega seotud meediakajastusest ja prokuratuuri tööst. Ta on kursis parlamendi järelevalvemehhanismidega, viidates arupärimisele ja stenogrammide läbilugemisele. Ekspertiis keskendub administratiivsele järelevalvele ja kriisikommunikatsiooni juhtimisele.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi sotsiaalhoolekande mehhanismidest, selgitades detailselt toimetulekutoetuse arvutamise aluseid ja õigustatud isikute ringi. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt toiduainete hinnatõus 40%, eelarvekulu 6 miljonit eurot) ja viidatakse seaduseelnõude spetsiifilistele paragrahvidele (Töölepingu seaduse § 52 lõige 4). Samuti on teadmised ametiühingute ja erialaliitude (nt Arstide Liit) muredest seoses tööseadusandlusega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kohtumenetluse pikkuse, hüvitiste maksmise ja sotsiaalvaldkonna (eriti eestkoste seadmise) teemadel. Konkreetse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtuniku ja tema töö esiletõstmine viitab praktilisele kokkupuutele kohtusüsteemi ja sotsiaaljuhtumitega.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust sotsiaalhoolekande ja toimetulekutoetuste valdkonnas, esitades konkreetseid andmeid (nt 40% toiduainete hinnatõus) ja eelarvelisi kalkulatsioone (6 miljonit eurot poolaasta kohta). Samuti selgitatakse detailselt toetuse saamise kriteeriume ja mõju erinevatele peretüüpidele, näiteks neljaliikmelise pere toetuse tõusu 840 eurolt 1050 euroni.

Ebapiisavalt andmeid.

Kõneleja demonstreerib teadmisi sotsiaalpoliitika ja kriitilise IT-taristu rahastamise osas. Ta viitab konkreetsetele andmetele, nagu hinnatõus pea viiendiku võrra ja ajaloolistele pretsedentidele (2022. aasta lisaeelarve toimetulekupiiri tõstmine). Eraldi rõhutatakse SKAIS-i süsteemi parandamiseks vajalikku 25–30 miljonit eurot, mille puudumine ohustaks 800 000 kannete saajat.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalhoolekande valdkonnas, käsitledes detailselt SKAIS-i rahastusvajadust (25–30 miljonit eurot), hooldereformi bürokraatiat ja õiguslikke aspekte (nt hindamiskohustus). Samuti on esitatud spetsiifilisi küsimusi noorsootöö kvalifikatsioonide (tase 5) ja Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas toimuva koolivõrgu ümberkorraldamise kohta. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "toimetulekupiir" ja "juhtumipõhisus".