Kuude kaupa: Leo Kunnas
Kokku kuid: 17
Täielikult profileeritud: 17
09.2025
11 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud riigikaitsele ja kaitsetööstuse arendamisele, kritiseerides teravalt valitsuse tegevust strateegia "Eesti 2035" täitmisel ja kaitsetööstuspargi planeerimisel. Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust toota elutähtsaid sõjalisi tooteid kodumaal, et tagada nii sõjaaegne valmisolek kui ka majanduslik jätkusuutlikkus. Stants on tugevalt kriitiline ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust "rumalas veas" ja kasutusväärtuseta töös.
06.2025
4 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud riigikaitse ja julgeoleku tagamisele, toetades tungivalt Ottawa konventsiooni denonsseerimist jalaväemiinide kasutamise võimaldamiseks Balti kaitsevööndi rajamisel. Ta rõhutab, et tegemist on elulise vajadusega agressiooni tõrjumiseks, ning kritiseerib valitsuse otsust lükata edasi mitteavalike varjendite rajamise nõuet. Lisaks küsib ta konkreetseid piiranguid välisüliõpilaste töötamise osas. Poliitiline raamistik on peamiselt julgeoleku- ja tulemuspõhine.
05.2025
2 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsust kritiseeriv, keskendudes majandustulemuste ja maksupoliitika ebaõnnestumistele. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse positiivsed narratiivid innovatsioonist, vastandades neid konkreetsete statistiliste andmetega tootlikkuse ja konkurentsivõime languse kohta. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine (performance-driven), nõudes selgitust majandusnäitajate halvenemisele.
03.2025
11 Sõnavõtud
Tugev fookus on riigikaitse ja sisejulgeoleku teemadel, eriti ajateenijate ja reservväelaste toetuste tõstmise vajadusel, mis on tingitud kaheksa aasta pikkusest inflatsioonist. Samuti väljendab ta muret Eesti integratsioonisuutlikkuse ja keele säilimise pärast seoses suure sisserände ja ingliskeelse õppega kõrgkoolides. Tema lähenemine on süsteemne, rõhutades vastutuse ja valitsemisala korralduse vigade parandamise tähtsust.
02.2025
1 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt julgeolekule, rõhutades vajadust tõsta kaitsekulutused 4–4,5%-ni SKT-st vastavalt uutele väevõime eesmärkidele ja liitlaste nõudmistele. Kõneleja seab kahtluse alla subsideeritud energiatootmise ja CO2 kvoodisüsteemi jätkusuutlikkuse niivõrd suurte kaitsekulude kontekstis, seades esiplaanile julgeoleku. Raamistik on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine.
01.2025
10 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud julgeolekule ja demograafiakriisile. Ta nõuab valitsuse tegevuse hindamist demograafilise katastroofiga toimetulekul ning toetab jõuliselt kaitsekulude tõstmist üle 2% taseme, viidates Balti riikide ja Poola eeskujule. Kõige intensiivsem seisukoht puudutab Vene kodanike valimisõiguse piiramist kohalikel valimistel, mis on raamitud julgeoleku ja lojaalsuse küsimusena. Valitsuse tegevust kritiseeritakse teravalt demograafia ja kaitsekulude osas, mis viitab jõulisele opositsioonilisele hoiakule.
12.2024
11 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja rahvusvahelisele stabiilsusele, toetades erandmandaadi kasutamist kuni 100 kaitseväelase kiireks väljasaatmiseks ajakriitilistes olukordades. Kõneleja rõhutab parlamentaarse kontrolli tähtsust täitevvõimu üle kaitseküsimustes. Samuti väljendab ta tugevat muret keskkonnakahju pärast, mida põhjustab haruldaste muldmetallide ja fosforiidi kaevandamine, viidates Nauru katastroofilisele näitele. Poliitiline raamistik on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine (julgeolek, keskkond).
11.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja võtab tugevalt kriitilise seisukoha valitsuse juhtimiskvaliteedi ja riigieelarve läbipaistmatuse suhtes, nõudes süsteemi fundamentaalset ümberkorraldamist. Ta toetab riigikaitse tugevdamist ja rahvusvahelist panustamist, hääletades mandaadi poolt kuni 100 kaitseväelase kiireks lähetamiseks ajakriitilistele operatsioonidele. Lisaks väljendab ta tugevat väärtuspõhist vastuseisu abordile, määratledes selle tapmisena, ning rõhutab demograafilise olukorra parandamise ülimat prioriteetsust.
10.2024
4 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud riigikaitsele ja julgeolekule, toetades pikaajalist kaitsekulude kasvu ja kritiseerides varasemat "jõukohase riigikaitse" doktriini kui kümneaastase mahajäämuse põhjustajat. Ta rõhutab vajadust rakendada praktilisi samme Venemaa kui terroristliku režiimi tunnistamise järel ning nõuab Ukrainalt ja liitlastelt otsustavamat, totaalsele sõjale suunatud strateegiat. Fookus on tugevalt väärtuspõhine ja julgeolekupoliitiline.
09.2024
5 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on selgelt riigikaitsel ja sisejulgeolekul, kritiseerides varasemat tegevväelaste arvu langust ja Kaitseressursside Ameti rolli. Toetab tugevalt elutähtsate teenuste ringi laiendamist laiapindse riigikaitse raames, rõhutades valmisolekut kriisi ja sõja ajaks. Seisukohad on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhised, püüdes parandada riigi kriisivalmidust. Kriitiline on asjaolu suhtes, et Euroopa direktiivi oli vaja, et Eestis elutähtsad teenused korda saaks.
07.2024
2 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja sisejulgeolekule, nõudes peaministrikandidaadilt täpset ülevaadet kaitsekulude suurenemise ja Siseministeeriumi valitsemisala tegevuste kohta. Stants on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades uute plaanide võrdlemist eelmise valitsuse otsustega. Kõneleja nõuab kaitsekulude osas suurt fiskaalset täpsust, küsides summasid 100 miljoni ja 0,1% SKT täpsusega.
06.2024
7 Sõnavõtud
Keskne fookus on riigikaitsel ja julgeolekuolukorra teravnemisele reageerimisel, rõhutades valmisoleku suurendamise vajadust. Poliitik kritiseerib teravalt valitsuse tegevusetust kaitsetööstuse arendamisel, tuues esile Eesti 0:4 seisu võrreldes Läti ja Leeduga. Ta toetab tugevalt reservväelastele isiklike relvade kodus hoidmise süsteemi loomist ning kaalub jalaväemiine keelustava Ottawa konventsiooni denonsseerimist julgeolekuolukorra teravnemise tõttu.
05.2024
6 Sõnavõtud
Tugev fookus riigikaitsele ja sisejulgeolekule, toetades Kaitseväe luurekeskuse vastuluure võimekuse olulist laiendamist hübriidohtude tõrjumiseks. Ta rõhutab vajadust piirata Moskva patriarhaadi mõju Eesti õigeusu kirikule ning on seisukohal, et seadusandlus peab olema selge ja konstruktiivne, vältides tervete religioossete organisatsioonide sildistamist. Tema seisukohad on väärtuspõhised, eriti sotsiaalsete teemade käsitlemisel, kus ta kasutab ajaloolisi analoogiaid.
04.2024
17 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud riigikaitsele ja julgeolekule, kritiseerides varasemaid strateegilisi vigu (PPA ühendamine) ja nõudes piirivalve funktsiooni taastamist või PPA militariseerimist. Samuti rõhutatakse finantsstabiilsust kullareservide kaudu ja nõutakse e-hääletuse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse radikaalset parandamist. Kriitika on suunatud nii valitsuse strateegilistele dokumentidele ("Eesti 2035") kui ka ajaloolise mälu küsimustele (Juhan Smuul), viidates juhtimiskontseptsiooni puudumisele riigis.
03.2024
13 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja julgeolekule, nõudes terviklikku pikaajalist visiooni aastani 2045 ning laiapõhjalise riigikaitse rahastamist. Esineja on kriitiline varasemate strateegiliste vigade suhtes ja rõhutab kaitsekulutuste suurendamise (3% SKT-st pluss) pakilisust. Oluline on ka mure välispäritolu rahvastiku põlistamise võimekuse pärast, seades kahtluse alla riigi assimilatsioonivõime. Poliitiline raamistik on selgelt strateegia- ja tulemuspõhine.
02.2024
4 Sõnavõtud
Poliitiline positsioon on selgelt kahesuunaline: majanduses toetatakse maksude alandamist (juriidilise isiku tulumaks, käibemaks), samas rõhutatakse tugevalt riigikaitse ja sõjalise pioneerivõimekuse kiiret tugevdamist. Seisukohad on tugevalt poliitika- ja julgeolekukesksed, viidates otseselt Venemaa-Ukraina sõja kogemustele. Poliitika kujundamisel on fookus kaitsevõime puudujääkide likvideerimisel.
01.2024
17 Sõnavõtud
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele, rõhutades kriitilist puudujääki kaudtulevõimekuses ja vajadust kiirendada diviisi suurtükiväe loomist. Majanduspoliitiliselt vastustab ta tugevalt käibemaksu tõusu majanduslanguse tingimustes ja toetab maksude alandamist majanduse elavdamiseks. Tema seisukohad on peamiselt poliitika- ja strateegiapõhised, kritiseerides valitsuse otsuste aeglust. Sekundaarne teema on migratsioon ja sellega seotud põlistamise väljakutsed.