Täiskogu istungite kaupa: Leo Kunnas

Poliitiline fookus on e-hääletamise usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamisel. Kõneleja on tugevalt kriitiline praeguse süsteemi suhtes, viidates selle rahvusvahelisele isoleeritusele ja seostades seda Venemaa praktikatega. Seisukoht on selgelt protseduuriline ja turvalisusele orienteeritud, rõhutades läbipaistvuse fundamentaalset vajadust. Kriitika on suunatud süsteemi puudujääkidele, mitte niivõrd poliitilistele väärtustele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigi finantsstabiilsuse ja julgeoleku tagamisele. Kõneleja toetab tehnilist väärismetallide eelnõu, kuid kasutab seda platvormina, et nõuda tungivalt Eesti kullareservi olulist suurendamist (20–30 tonnini), et kaitsta riiki võimaliku finantssüsteemi kokkuvarisemise eest. Lisaks seab ta kahtluse alla strateegia "Eesti 2035" kehtivuse, kuna see ei vasta enam praegusele tõsisele julgeoleku- ja majandusolukorrale.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt riigikaitsel ja Kaitseliidu (KL) autonoomia kaitsmisel. Kõige olulisemaks peetakse KL-i kollegiaalsete keskorganite rolli seaduses täpset määratlemist, et tagada organisatsiooni stabiilne areng ja sõltumatus ministeeriumidest. Toetus Kaitseliidu seaduse muutmisele on tugev ja seda peetakse riigikaitsekomisjoni koosseisu tähtsaimaks tööks. Poliitiline raamistik on segu poliitikapõhisest (seaduse täpsus) ja väärtuspõhisest (KL kuulub rahvale) lähenemisest.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja piirivalve struktuurilistele probleemidele. Kõneleja peab 2014. aasta eelset Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ühendamist veaks, mis tulenes ekslikust ohuhinnangust Venemaa suhtes. Ta toetab iseseisva piirivalve taastamist või PPA täielikku sõjaväestamist, et tagada piiri kaitse ja valmisolek hübriidohtudeks. Fookus on kontseptuaalsetel ja juhtimisprobleemidel riigi tasandil.

Poliitiline fookus jaguneb riikliku julgeoleku ja ajaloolise õigluse vahel. Julgeoleku osas väljendab kõneleja tugevat muret islamiäärmusluse kasvu ja Kaitsepolitseiameti piiratud võimekuse pärast kahel rindel tegutseda. Lisaks nõuab ta tegelemist Nõukogude aja kuritegudes (küüditamises) osalenud isikute mälestusmärkide ja nimedega, rõhutades väärtuspõhist lähenemist ajaloole.