Kuude kaupa: Leo Kunnas
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
11 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud täitevvõimu võimaliku võimu kuritarvitamise vastu, rõhutades, et suuri sõjalisi otsuseid ei tohiks teha ilma Riigikogu mandaadita. Väljendatakse tugevat skepsist ÜRO operatsioonides osalemise suhtes, viidates ÜRO peasekretäri toetusele "terroristlikuks kuulutatud Putini režiimile."
11.2024
7 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse juhtimiskvaliteedile ja eelarve koostamise metoodikale, mida peetakse arusaamatuks ja kontrollimatuks. Ta kritiseerib Kaitseministeeriumi eelarve esitamist, eriti Ukraina sõjalise abi (0,25% SKPst) arvestamist kaitsekuludesse, nimetades seda vale signaali andmiseks. Samuti kritiseerib ta suuri strateegilisi otsuseid (Rail Baltic, topelt energiasüsteemid), mis seovad raha valedesse prioriteetidesse.
10.2024
4 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud varasemale Kaitseministeeriumi valitsemisalale ja doktriinile "jõukohane riigikaitse", mis põhjustas kümneaastase mahajäämuse riigikaitses. Samuti kritiseerib ta kaudselt põhiseaduskomisjoni, kuna olulised julgeolekuga seotud eelnõud on seal takerdunud.
09.2024
5 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud varasematele poliitilistele otsustele ja struktuuridele, eelkõige Kaitseressursside Ameti rollile tegevväelaste haldamisel, mida peetakse sõjaajal ebaefektiivseks. Samuti kritiseeritakse riigi suutmatust iseseisvalt elutähtsaid teenuseid reguleerida, enne kui Euroopa direktiiv seda nõudis. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.
07.2024
2 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud eelmise valitsuse otsuste ja uue valitsuse plaanide võrdlemisele, seades kahtluse alla uue valitsuse võimekuse teha olulisi muudatusi. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, keskendudes kaitsekulude ja sisejulgeoleku tegevuskavadele.
06.2024
7 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja eriti Peaministrile, keda ta peab lõplike rahanduslike otsuste tegijana vastutavaks kaitsetööstuse arendamata jätmise eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, tuues esile konkreetseid puudujääke (tehaste puudumine, pioneerivahendite taastamise ajakava). Ühes kõnes viitab ta ka Venemaa propaganda tõkestamise meetmetele, soovitades neid rakendada teise probleemi lahendamiseks.
05.2024
6 Sõnavõtud
Otsest isiklikku kriitikat ei esita, kuid kritiseerib varasemaid riigikaitse poliitikaid, mis vähendasid sõjaaja kaitseväge ("jõukohane" riigikaitse). Ta vastandub seisukohale, mis kuulutaks terveid religioosseid organisatsioone terroristlikuks, ning kritiseerib teravalt ministri seisukohta sündimata laste õigusvõime kohta, seostades seda totalitaarsete režiimide praktikatega.
04.2024
17 Sõnavõtud
Tugev vastuseis valitsuse strateegilistele otsustele ja juhtimiskontseptsioonile, eriti PPA ühendamise ja "Eesti 2035" strateegia osas, mida peetakse ekslikuks. Kritiseerib teravalt komisjoni tegevust e-hääletuse muudatusettepanekute menetlemisel, süüdistades neid ebaseaduslikus koondamises ja ettepanekute ebasiirasteks nimetamises. Vastustab ka tegevusetust Nõukogude aja sümbolite (Juhan Smuul) küsimuses.
03.2024
13 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud varasematele valitsustele tehtud strateegiliste vigade (nt "jõukohane" riigikaitse) ja praeguse valitsuse aegluse vastu uue kaitse tugevduspaketi vastuvõtmisel. Ta kritiseerib teravalt kaitseväe juhtimisstruktuuri vigu, eriti personali- ja logistikavaldkonna kontrolli koondumist Kaitseressursside Ameti ja Kaitseministeeriumi kantsleri kätte. Samuti kritiseerib ta Euroopa riike, kes püüavad edasi minna nii, nagu sõda ei oleks, viidates rohepöörde ja kaitsekulutuste konfliktile.
02.2024
4 Sõnavõtud
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja eriti peaminister Kaja Kallas, kellelt nõutakse vastuseid riigikaitsevarude taastamise ja pioneerivõimekuse tugevdamise osas. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine, viidates puudujääkidele kaitsevaldkonnas ja protestides arupärimise käsitlemise vastu.
01.2024
17 Sõnavõtud
Ta on selgelt opositsioonilises positsioonis, esitades arupärimise peaministrile ja kritiseerides valitsust riigikaitse ebapiisava rahastamise ja aeglaste otsuste eest kaudtulevõimekuse arendamisel. Majandusküsimustes vastustab ta valitsuse maksutõusu poliitikat, pidades seda majanduslanguse tingimustes ebaefektiivseks ja käivet vähendavaks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja strateegiapõhine.