Täiskogu istungite kaupa: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Stiil on väga võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades teravaid metafoore ("Euroopa vangla- ja kasiinokeskus", "maksutsirkus") ja süüdistades valitsust küünilises valimiskampaanias. Retoorika tasakaalustab loogilisi argumente (maksunäitajad, Statistikaameti andmed) emotsionaalse üleskutsega kaitsta vaesuses elavaid inimesi. Kõneleja palub oma seisukohtade laiendamiseks lisaaega.

Retooriline stiil on murelik ja kriitiline, rõhutades käsitletava otsuse eelnõu olulisust. Kõneleja kasutab narratiivi, kirjeldades sündmuste jada enne kohalikke valimisi, et illustreerida administratiivset "segadust" ja ebakompetentsust. Emotsionaalset apelli võimendab retooriline küsimus: "Kujutage ette, kuidas on võimalik, et e-valimised on nii kaua ja meil siiani ei ole seadus isegi sellist lihtsat asja ette näinud."

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja dramaatiline, nõudes valitsuse tagasiastumist ja kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "agoonias," "hävitav hinnang," "kobarkäkk"). Loogilised argumendid ja konkreetsed andmed (kulud, usaldusreitingud) on põimitud poliitiliste rünnakutega, et rõhutada kriisi ulatust. Kõneleja kasutab korduvat küsimuste esitamist ja irooniat (maksuraha kulutamine maksu kogumise süsteemile).

Retooriline stiil on valdavalt võitlev ja kriitiline, eriti sotsiaalministri suunas, keda süüdistatakse ebaeetilises käitumises ja meedialeketes. Kasutatakse teravaid süüdistusi avaliku raha raiskamises ("laristamine") ja esitatakse retoorilisi küsimusi Tervisekassa tegevuse kohta. Samas rõhutatakse vajadust konstruktiivsete vastuste järele ja vastustatakse sildistamist.

Kõneleja stiil on valdavalt kiireloomuline ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle (viidates traagilistele õnnetustele ja pensionäride raskele olukorrale). Loogilised argumendid (regulatsioonide vajadus) on põimitud teravate süüdistustega koalitsiooni aadressil, viidates otseselt erakondadele tehtud annetustele ja huvide eelistamisele. Kõne on detailne ja formaalne, kuid sisaldab ka otseseid retoorilisi küsimusi ("Kui mitu surma peab veel juhtuma?").