Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse vastu sotsiaalsete raskuste leevendamisel (toimetulekupiiri edasilükkamine) ja pettustevastase tegevuse koordineerimisel. Tugev vastuseis on suunatud populismile ja Isamaa fraktsioonile, süüdistades neid riigirahanduse probleemide eiramises ja võla tagasimaksmise plaani puudumises. Kritiseerib ka eelmise rahandusministri tegevust automaksu eelnõu menetlemisel, kus valukohad pühiti laualt maha.

Kriitika on suunatud riigi praeguse regulatiivse raamistiku või tegevusetuse vastu, mis sunnib tööandjaid tegelema töötajate kiirlaenude probleemidega. Esineja vastandub seisukohale, et see koormus peaks lasuma ettevõtetel, nõudes riigilt oma kohustuste täitmist.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile, kes surub läbi konkurentsiseadust, ning ministrile, keda seostatakse otseselt ärihuvide teenimisega. Kriitika on nii poliitika- kui ka eetikapõhine, süüdistades valitsust kitsaste huvide eelistamises rahva ees. Kriitika intensiivsus on kõrge, viidates võimalikule umbusaldusavaldusele.

Kõneleja kritiseerib teravalt valitsusparteisid sotsiaalprobleemide eiramise ja populismiga riigi halba olukorda viimise eest. Ta süüdistab Isamaad silmamoonduste ja inflatsiooni ülesajamise eest ning heidab Keskerakonnale ette süüdistamist ja koostööst keeldumist, selle asemel et ühineda opositsiooniga. Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (maksud, toimetulekupiir) kui ka poliitilisele käitumisele (valetamine, koostöövõimetus).

Peamised kriitika sihtmärgid on minister ja Kohtute haldamise kolleegium. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, süüdistades ministrit oluliste faktide (haldustrahvi vaidlustamise võimalus) unustamises ja teema lihtsustamises. Kohtute haldamise kolleegiumilt nõutakse läbipaistvust Põlva kohtumaja sulgemise argumentide osas.

Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse vastutustundetu suhtumise ja struktuurse probleemi mittemõistmise eest. Peaministrit süüdistatakse ainult ideoloogiliste vastuste andmises ning politsei tööriista äravõtmise ebakorrektse protseduuri eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitikale (maksundus) kui ka protseduuridele (konsulteerimata jätmine).

Peamine vastane on Isamaa, keda süüdistatakse nii ajaloolistes poliitilistes vigades (maksustruktuuri loomine) kui ka silmakirjalikkuses maamaksu tõstmise osas Isamaa juhitud omavalitsustes. Kriitika on intensiivne ja sisaldab otseseid süüdistusi, et Isamaa "räägib üht ja teeb teist".

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse ebaõiglase maksusüsteemi loomises ja kriisi ajal inimeste aitamata jätmises. Kriitika on poliitikapõhine ja süsteemne, nõudes fundamentaalset muutust, kuna praegused maksutõusud enam ei tööta. Vastuseis on intensiivne, küsides, miks valitsus keeldub tunnistamast reaalsust.

Andmete puudumine.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele ja protseduuridele, eriti pikaajalise ebaloogilise rahastamispraktika (reservide kasutamine) ja eelarvedistsipliini puudumise pärast. Kriitika on intensiivne ja nõuab süsteemsete vigade parandamist, mitte ainult üksikute isikute süüdistamist.