Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Stiil on valdavalt tõsine ja tungiv, eriti sotsiaalsete ja turvalisuse probleemide käsitlemisel, rõhutades, et inimesed "enam tõesti ei saa hakkama". Kasutab nii loogilisi argumente (statistika) kui ka emotsionaalseid apelle, sidudes pettuste ennetamise õigusriigi usaldusväärsusega. Kõneleja on otsekohene ja kohati konfronteeriv, kritiseerides populismi ja vastaste tegevusetust.

Retooriline stiil on otsene ja küsimustele orienteeritud, pöördudes otse ministri poole selgituste saamiseks. Toon on murelik ja rõhutab probleemi tõsidust ("tohutu probleem"), esitades lõpus konkreetse ettepaneku, mis pärineb väljastpoolt parlamendi (ettevõtjate) ringkondi.

Retooriline stiil on kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid metafoore (nt "kurt ja pime") olukorra ilmselguse rõhutamiseks. Kuigi kõneleja väljendab ministri vastu isiklikku lugupidamist, on küsimused teravad ja suunatud vastutuse nõudmisele ning eetiliste kahtluste esitamisele.

Kõneleja stiil on tõsine, murelik ja kohati teravalt konfronteeriv, eriti valitsusparteide ja teiste opositsioonierakondade suunas. Ta kasutab nii emotsionaalseid apelle (viidates toiduainete vargustele ja inimeste raskustele) kui ka loogilisi argumente (fiskaalne tasakaal, astmelise tulumaksu tulu). Kõned on formaalsed, kuid sisaldavad otseseid süüdistusi valetamises ja populismis.

Stiil on formaalne, otsekohene ja kriitiline, eriti ministri lihtsustatud lähenemise suhtes. Kõneleja kasutab loogilisi apelle ja esitab teravaid retoorilisi küsimusi ("Miks te selle järgmise osa ära unustate?"), nõudes vastaselt poolelt täielikke ja prioriseeritud selgitusi. Toon on muret tekitav, kui räägitakse konkurentsireeglite toimimisest.

Stiil on formaalne, pöördudes peaministri ja kolleegide poole, kuid toon on kriitiline ja tungiv. Kasutatakse nii loogilisi argumente (maksustruktuuri vead, majanduskasvu pidurdumine) kui ka emotsionaalseid apelle, viidates eduka investori piinlikkustundele valitsuse tegevuse pärast. Kõneleja on otsekohene ja süüdistav valitsuse suunal, heites ette struktuurse probleemi mittemõistmist.

Retooriline stiil on väga ründav, konfronteeriv ja süüdistav, keskendudes vastase (Isamaa/Aivar) silmakirjalikkuse paljastamisele. Ton on otsene ja kasutab retoorilisi küsimusi ning ajaloolisi fakte, et vastase argumente diskrediteerida, pidades vastase juttu "väga ilusaks jutuks, aga..." sisutühjaks.

Retooriline stiil on kiireloomuline, kriitiline ja konfronteeriv, süüdistades peaministrit sõnade väänamises ja reaalsuse eiramises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (maksusüsteemi ebaefektiivsus) kui ka emotsionaalseid kujundeid (inimeste nälga jätmine, paadis hoidmine). Toon on ametlik, kuid nõudlik, rõhutades vajadust kohese muutuse järele.

Retooriline stiil on ametlik, kuid isiklikult viisakas, pöördudes ministri poole nimepidi ("hea Kuldar"). Kõneleja esitab otsekoheseid, poliitikale keskenduvaid küsimusi, eesmärgiga saada selget ja loogilist informatsiooni toetuste erinevuste ja muudatuste kohta. Toon on neutraalne ja faktipõhine.

Kõneleja stiil on kriitiline ja nõudlik, keskendudes loogilistele ja protseduurilistele küsimustele, nõudes korduvalt selgitusi ("Palun selgitage"). Kasutatakse ka emotsionaalset keelt süsteemsete ebaõnnestumiste kritiseerimisel (nt "teeb mul hinge haigeks"), kuid üldiselt on toon formaalne ja analüütiline.