Täiskogu istungite kaupa: Aivar Kokk

Kasutab otsekohest ja kriitilist tooni, kombineerides toetuse avaldamist terava kriitikaga. Rõhutab vastuolusid ja nõuab järjekindlust fraasidega nagu "oleks võinud natukene ausam olla" ja "kahjuks valitsus küll seda eeskuju ei näita". Stiil on argumenteeriv ja faktipõhine, kuid emotsionaalselt laetud.

Kõneleja kasutab otsest ja emotsionaalset retoorikat, kombineerides faktipõhiseid argumente karmide hinnangutega ("nalja nabani", "kurba nalja"). Ta rakendab isiklikke kogemusi ja võrdlusi, kasutab irooniat ning lõpetab oma sõnavõtud kategooriliste väidetega. Stiil on pigem konfrontatsiooniline kui lepitav.

Kasutab emotsionaalset ja võitlevat tooni, nimetades valitsuse poliitikat "õudusunenäguks" ja "sotsiaaldemokraatlikuks valeks". Toetub tugevalt konkreetsetele numbritele ja faktidele, kuid pakendab need dramaatilisse retorikasse. Kasutab korduvalt irooniat ja sarkasmi, eriti sotsiaaldemokraatide ja koalitsiooni aadressil. Lõpetab kõned emotsionaalsete üleskutsetega ja lubaduste andmisega.

Kasutab emotsionaalset ja konfrontatsioonilist tooni, alustades vabandusega ja nimetades olukorda "piinlikuks". Retoorika on süüdistav ja kontrastseid võrdlusi kasutav ("head otsused Isamaa võimul olles, halvad ilma"). Lõpetab üleskutsega aususe kohta, mis rõhutab moraalset üleolekut.

Kasutab emotsionaalset ja võitlevat tooni, sageli irooniat ja sarkasmi ("Kurb on!", "piinlik!"). Toetub nii numbrilisele analüüsile kui ka emotsionaalsetele apellatsioonidele, eriti rääkides pensionäridest ja peredest. Kasutab otseseid süüdistusi ja isiklikke viiteid poliitikute kohta, sealhulgas endise peaministri ärihuvidele.

Kõnelemisstiil on otsene ja nõudlik, kasutades konkreetseid näiteid ja numbreid. Ta esitab selgeid küsimusi ning nõuab otseseid vastuseid ("Küsimus on lihtne: kas sa oled nõus need teemad nõukogusse viima?"). Stiil on pigem ametlik ja faktipõhine, kuid samas ka veidi survestav.