Täiskogu istungite kaupa: Aivar Kokk

Näitab head orienteerumist Riigikogu eelarve struktuuris ja kuluhüvitiste süsteemis, eristades täpselt kuluhüvitisi ja teisi eelarveridu. Demonstreerib detailset teadmist selle kohta, kuidas erinevad kulud (transport, kütus, telefon) Riigikogu liikmete ja juhatuse liikmete vahel jagunevad. Kasutab konkreetseid numbreid (400 000 eurot) ja selgitab nende tegelikku tähendust.

Kõneleja demonstreerib sügavat teadmist eelarveprotsessidest ja rahanduskomisjoni tööst, viidates konkreetsetele summadele ja eelarveridadele. Ta kasutab täpseid numbreid (10 miljonit, 16 miljonit, 32 miljonit, 46 miljonit eurot) ning võrdleb praegust olukorda varasemate aastatega. Tema kogemus rahanduskomisjoni juhina 2022. aastal annab talle autoriteeti eelarveküsimustes.

Näitab põhjalikke teadmisi maksupoliitikast, tsiteerides täpseid numbreid aktsiisitõusude kohta (elektriaktsiis 45%, diislikütuse aktsiis 7%, maagaasi aktsiis 18%). Demonstreerib head arusaamist riigieelarve struktuurist, võrreldes Kaitseministeeriumi kasvu (56 miljonit) planeeritava maksutuludega (üle 700 miljoni). Viitab konkreetsetele välispoliitika allikatele nagu The Washington Post kaugmaarakettide kohta.

Näitab head orienteerumist sotsiaaltoetuste süsteemis, mainides konkreetseid summasid (200 eurot kuus, lastetoetuse tõstmine 60 eurolt 80 eurole) ja erinevaid toetusliike. Demonstreerib teadmisi Tervisekaasa süsteemist ja hooldekodude toetuste mehhanismidest. Kasutab faktipõhiseid argumente oma väidete toetamiseks.

Demonstreerib põhjalikke teadmisi maksu- ja eelarveküsimustes, kasutades konkreetseid numbreid ja statistikat aktsiisitulude, kaitsekulude ja riigieelarve kohta. Näitab ekspertteadmisi piirikaubanduse mõjudest ja majanduspoliitika tagajärgedest. Valdab hästi lasteaiapoliitika detaile ja omavalitsuste rahastamise mehhanisme.

Kõneleja demonstreerib sügavaid teadmisi energeetikasektorist, mainides konkreetseid summasid, Baltpooli tarnehindade mõju elektrihinnale ning CO2 raha kasutamist. Ta valdab pelletitootmise statistikat (Eestis toodetakse kaks korda rohkem pelletit kui põlevkivikatlad vajaksid) ning teab katlate ümberehitamise orienteeruvaid kulusid (80-100 miljonit eurot).