Aastate kaupa: Ando Kiviberg

Retoorika on sageli isamaaline ja tungiv, rõhutades Eesti väärtusi ja julgeolekuohte. Ta kasutab teravat ja kohati konfronteeruvat tooni vastaste kritiseerimisel, nimetades poliitilist vaidlust "halvakvaliteediliseks rahvateatriks" ja "palaganiks". Stiil on formaalne, kuid sisaldab tugevaid emotsionaalseid ja ajaloolisi apelle, eriti Kremli-vastastes kõnedes, ning ta kritiseerib teravalt "soga suust väljaajamist".

Stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, eriti komisjoni ettekannetes, kuid muutub kirglikuks ja ajalooliselt laetuks julgeolekuteemadel, käsitledes kolonisaatorite privileege. Kasutab retoorilisi küsimusi ja isiklikke kogemusi (Viljandi, õun) ning näitab üles muret korrektse keelekasutuse pärast, parandades teisi Riigikogu liikmeid. Üldine toon on asjalik, kuid kriitiline, rõhutades vajadust tegutseda.