Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Kõneleja kasutab küsimustele orienteeritud, analüütilist lähenemist, pöördudes viisakalt "lugupeetud" ja "austatud" pöördumistega. Retoorika on faktipõhine ja detailne, kasutades konkreetseid numbreid (18% vs 8% mõju eri tulurühmadele) ning võrdlevat analüüsi. Toon on kriitiline, kuid professionaalne, väljendades otsest vastuseisu valitsuse poliitikale läbi loogiliste argumentide ja Euroopa-laadsete võrdluste.

Kasutab kriitilist, kuid konstruktiivset tooni, küsides konkreetseid küsimusi keskkonnapoliitika kohta. Toob välja vastuolud valitsuse tegevuses ja lubadustes. Säilitab professionaalse lähenemise, keskendudes faktidele ja poliitika järjepidevusele.

Kõnelemisstiil on viisakas ja konstruktiivne, alustades tänutundega ministrile. Kasutab loogilist argumentatsiooni, tuues välja konkreetsed mured ja küsimused tuleviku kohta. Stiil on pigem koostööaldis kui konfrontatsiooniline, keskendudes lahenduste otsimisele.

Kõneleja kasutab formaalselt viisakat, kuid teravalt kriitilist retoorikat, rõhutades korduvalt "meie hinnangul" ja "me näeme" väljendeid kollektiivse positsiooni rõhutamiseks. Stiil on argumenteeriv ja andmepõhine, kasutades konkreetseid numbreid ja statistikat (näiteks fraktsioonide soolise koosseisu võrdlused). Emotsionaalselt laetud on eriti kriitika praeguse koalitsiooni "halva poliitilise kultuuri" ja "tagatubades otsustamise" suhtes.

Kasutab otsest ja kohati konfrontatsioonilist tooni, küsides teravaid küsimusi relvapoliitika kohta. Toob välja konkreetseid traagilisi näiteid (Lihula tulistamine, Viljandi kool), et illustreerida oma seisukohta. Säilitab argumentatiivse struktuuri, kuid kasutab emotsionaalseid apelleid.

Kombineeris isiklikku kogemust ministrina faktipõhiste argumentidega. Kasutas emotsionaalset lähenemist Pihlakodu juhtumi käsitlemisel, säilitades samas professionaalse tooni.

Kasutab viisakat ja konstruktiivset lähenemist, alustades lugupidavate pöördumistega. Toetub faktidele ja andmetele, kuid väljendab samal ajal selget muret ja isiklikku seisukohta ("ma ise pean väga ohtlikuks"). Lõpetab konkreetse küsimusega, otsides praktilisi lahendusi.

Kõneleja kasutab järjekindlalt kombatiivset ja süüdistavat tooni, esitades teravaid küsimusi valitsuse poliitika kohta. Retoorika on emotsionaalselt laetud, kasutades selliseid väljendeid nagu "rahvale valetamine" ja "oligopoolne turg", kuid toetub samas konkreetsetele faktidele ja näidetele. Kõneleja demonstreerib head parlamendietiketti, pöördudes alati lugupidavalt "austatud minister" ja "lugupeetud esimees" poole, kuid sisu on selgelt opositsioonilise iseloomuga.