Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Kriitika ei ole suunatud konkreetsete vastaste vastu, vaid pigem eelnõude võimalikele puudustele või tahtmatutele tagajärgedele, nagu näiteks kurjategijate elu lihtsustamine nimevahetuse kaudu. Samuti küsitakse kriitiliselt, kas uus püha tagab inimestele reaalselt vaba päeva.

Kõneleja on selgelt opositsioonis, kritiseerides valitsust (koalitsiooni) tegevusetuse eest inflatsiooni ja hindade osas. Kriitika on suunatud nii poliitilisele loogikale kui ka koalitsioonipoliitikute vähesele osalemisele saalis olulise debati ajal. Ta heidab ette, et valitsus ei adresseeri probleemi, mida tajuvad sajad tuhanded inimesed.

Otsene vastasseis puudub; kriitika on suunatud pigem valitsuse plaanide ebaselgusele ühistranspordikeskuste liitmise ja optimaalse rahastamise osas. Rõhk on valitsuse tegevuse läbipaistvusel ja vastutusel regionaalpoliitiliste tagajärgede eest.

Peamine vastasseis on valitsusega, eriti Reformierakonnaga, keda süüdistatakse vastutustundetus eelarvepoliitikas ja jõukamate eelistamises. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust poliitilise tahte puudumises (nt haiglaapteekide õiguste laiendamisel). Vastasseis on intensiivne, süüdistades valitsust 800 miljoni euro äraandmises jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkond nälgib.

Peamine vastane on Vabariigi Valitsus ja selle eelarvepoliitika, mida kritiseeritakse teravalt prioriteetide paigutuse pärast. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades valitsuse otsust eelistada jõukamaid ühiskonnagruppe kriitilise sotsiaalhoolekande ees.

Vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse seisukoha vastu, mis näib delegeerivat koolitoidu tagamise vastutuse liigselt kohalikele omavalitsustele. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes riikliku ühetaolisuse puudumisele ja ebavõrdsuse tekkimise ohule.