Kuude kaupa: Liina Kersna
Kokku kuid: 15
Täielikult profileeritud: 15
10.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust hariduseelarve numbrite ja menetluslike etappide osas, viidates konkreetsetele summadele (18 miljonit eurot vähendamist, 23,7 miljonit eurot lisamist) ja kuupäevadele (23. septembri teadaanne). Ekspertiis on suunatud eelkõige eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise vastuolude analüüsimisele. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "eelarve revisjon" ja "menetluses olev eelnõu".
09.2025
19 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti koolikorralduse, rahastamise ja seadusandluse menetluse osas, viidates oma 10-aastasele Riigikogu kogemusele ja endisele ministrirollile. Ta kasutab konkreetseid statistilisi võrdlusi (nt 30 miljoni euro kulu võrdlus 15% kõrghariduse toetuse kasvuga) ja viitab teaduslikele tõenditele esimesse klassi selekteerimise vastu. Ta jagab isiklikku kogemust, olles söönud koolilõunat enam kui 300 erinevas koolis.
06.2025
8 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile spetsiifilisi andmeid kvalifikatsioonita õpetajate osakaalu kohta (70% alustavatest õpetajatest) ja riigi panust õpetajakoolitusse (nt 7,7 miljonit eurot ülikoolidele). Samuti on ta kursis digi- ja teaduspoliitika tehniliste detailidega, käsitledes tehisaru (AI) riigipõhise mudeli vajadust ja doktoriõppekohtade arvu suurendamist AI valdkondades. Ta on detailne seadusloome protsesside ja definitsioonide osas (nt TAI seaduse muudatusettepanekud ja eetika korraldus).
05.2025
16 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus ilmneb kultuuripoliitikas, eriti ERR-i nõukogu liikmete valiku juriidiliste ja protseduuriliste detailide tundmises, viidates seaduse sätetele ja vastuolude puudumisele. Samuti on esindatud tugev haridusekspertiis, kasutades statistilisi andmeid (OECD keskmised, doktorikraadide arvud) ja rõhutades elukestvat õpet, enesereguleeritud õppimist ning tehisaru rolli hariduses.
04.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust keelepoliitika, tehisaru ja keelekorpuste arendamise teemal, tuues välja konkreetseid numbreid (4 miljardit vs 15 miljardit sõna). Ta on kursis kultuurihalduse (ministeeriumide vastutus) ja ehitusõiguse (kaalutlusõigus, riiklikult tähtis objekt) detailidega. Lisaks kasutab ta kultuurifilosoofia mõisteid ja tsitaate (Peeter Torop), mis annab tema argumentidele akadeemilise sügavuse.
03.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust teadus- ja innovatsioonipõhise majanduse teemadel, kasutades võrdlevaid rahvusvahelisi statistilisi andmeid (Taani, Saksamaa doktorikraadide protsent). Ta oskab tuua need numbrid Eesti konteksti, rõhutades vajadust suurendada doktorikraadide kaitsmist 400–450-ni aastas. Ekspertiis keskendub hariduse ja majanduse vahelise seose rõhutamisele.
02.2025
3 Sõnavõtud
Poliitik näitab asjatundlikkust noorte vaimse tervise teenuste infrastruktuuri osas, viidates oma varasemale seotusele koolipsühholoogide nõuandeliini käivitamisega. Ta kasutab andmeid ja uuringute tulemusi, et rõhutada vaimse tervise probleemide laialdast levikut ja teenuste madalat kasutust. Samuti on ta kursis teadus- ja kõrghariduse rahastamise seaduseelnõu (TAIKS) detailidega, sealhulgas hindamiste kokkuviimise ja rahastuse sidususe küsimustega.
01.2025
1 Sõnavõtud
Asjatundlikkus piirdub Riigikogu sisemiste protseduuride ja fraktsioonidevaheliste töökorralduslike küsimustega. Puuduvad viited andmetele, tehnilistele terminitele või sügavale poliitilisele sisule.
12.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, käsitledes nii üldhariduse rahastamist (diferentseerimisfond, õpetajate karjäärimudel) kui ka täiskasvanuhariduse seaduse tehnilisi detaile (mikrokvalifikatsioon, ainepunktid). Ta on kursis keerukate seadusandlike menetlustega ja huvirühmade seisukohtadega.
09.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe valdkonnas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu EAP, akrediteerimine, mikrokvalifikatsioon ja tasemeõppeained, selgitades nende mahte ja nõudeid. Ekspertiisi kinnitab ka viide eelnõu algatamisele kõneleja varasemal ministriametis oleku ajal.
06.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusreformide ja kutsekvalifikatsiooni teemadel, eriti õigushariduse kontekstis. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "integreeritud õpe", "bakalaureuse-" ja "magistriõpe" ning võrdleb õigushariduse mudelit õpetajahariduse struktuuriga. Ekspertiis väljendub võimes analüüsida eksamitulemusi ja pakkuda välja struktuurseid võrdlusmudeleid.
05.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles teadmisi sotsiaalvaldkonna ennetusmeetmete (vanemlusprogrammid) ja majanduspoliitika (T&A rahastamine, SKP protsent) osas. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab konkreetsetele andmetele ettevõtjate investeeringute kohta T&A-sse. Eriti tugev on fookus investeeringute strateegilisel rollil majanduse arengus ning ta küsib spetsiifilist infot Põhjamaade Investeerimispanga tegevuse kohta.
04.2024
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi seadusandlikust protseduurist, viidates täpsetele kuupäevadele (algatamine 12. juunil, esimene lugemine 20. septembril) ja komisjoni otsustele. Ekspertiis on selgelt haridusvaldkonna seaduste (Koolieelse lasteasutuse seadus, PG seadus) ja menetluslike detailide tundmises. Samuti esitatakse konkreetne hinnang vabanevate õppekohtade arvule (200–300).
03.2024
8 Sõnavõtud
Tugev asjatundlikkus hariduspoliitikas, eriti reformide juhtimise, tugispetsialistide kaasamise ja muutuste juhtimise mudelite osas. Kasutab teaduspõhiseid argumente (nt Liikuma Kutsuv Kool, koolipäeva alguse edasilükkamine) õppimistulemuste ja vaimse tervise parandamiseks. Tunneb põhjalikult haridusleppe läbirääkimiste sisu, ajakava ja töörühmade tegevust.
01.2024
2 Sõnavõtud
Poliitik näitab üles teadmisi hariduse rahastamise detailidest, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (pearaha, koolipidaja, tasandus) ja viidates konkreetsetele näidetele (Uulu Põhikool, 90 000 eurot). Samuti on ta teadlik teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seostest majandusega, laiendades arutelu sotsiaal- ja humanitaarvaldkonnale.