Täiskogu istungite kaupa: Raimond Kaljulaid

Kõnelejad demonstreerivad kõrget asjatundlikkust siseministeeriumi valitsemisala eelarve ja palgapoliitika osas, viidates konkreetsetele palgatõusu protsentidele (üle 30% vs 10%). Eriti silmapaistev on oskus analüüsida maksupoliitika sotsiaalmajanduslikku mõju, kasutades täpseid detsiilide (5., 6., 7., 8. detsiil) ja protsentide andmeid, et näidata maksusoodustuste ebavõrdset jaotumist. Lisaks on teadmisi julgeolekuasutuste järelevalve ja politsei andmekasutuse kontrollimehhanismide kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust elanikkonnakaitse ja varjendite rajamise seadusandluses, käsitledes spetsiifiliselt tähtaegade ühtlustamist elu- ja avalike hoonete vahel. Viidatakse Päästeameti esindajate panusele ja riigikaitsekomisjoni tööle, mis näitab süvenemist valdkonna detailidesse.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse, kaitsehangete (RKIK) ja seadusandluse rakendamise alal. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ja viidatakse detailidele, nagu C1/B2 keelenõuded, relvaseaduse rakendusaktid ning Riigikontrolli ja Kaitsetööstusliidu seisukohad. Asjatundlikkust näitab ka Nursipalu kohtuotsuse analüüs, kus rõhutatakse valitsuse puudulikku põhjendustööd.

Kõneleja näitab üles teadmisi makromajanduslike mõjude hindamisel, keskendudes otseselt töömahu vähenemise ja majanduskasvu seostele. Ta kasutab analüütilist lähenemist, eeldades, et puhkepäevade lisamine ja sellega kaasnev vähem töö tegemine mõjub majanduskasvule pärssivalt.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigikaitse finantsjuhtimise ja hangete vallas, viidates Riigikontrolli auditi detailidele, nagu varade arvelevõtmise viivitus ja inventuuride ebakorrektsus. Ta tunneb hästi kaitsekulude tõstmise poliitilist ajalugu ja seoseid NATO uute kaitseplaanidega ning kasutab spetsiifilisi termineid nagu "ettemaksed" ja "väevõime eesmärgid". Samuti käsitletakse Eesti kaitsetööstuse arendamise probleeme ja kaotatud ärivõimalusi.

Kõneleja demonstreerib teadmisi erasektori juhtimispõhimõtete ja mõõdikute rakendamisel riigijuhtimises, nõudes konkreetseid numbreid ja protsente. Tal on ka teadmisi rahvusliku julgeoleku ja energeetika seostest, viidates oma tööle Riigikaitsekomisjonis. Lisaks kasutab ta Põhjamaade (eriti Rootsi) sisserändepoliitika kogemust sotsiaal-majanduslike tagajärgede analüüsimisel.

Esineja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigisaladuse, julgeolekukontrolli ja relvaseaduse rakendusaktide valdkonnas, samuti kohalike omavalitsuste volituste ja ennetava sekkumise küsimustes. Kasutab argumentatsioonis Riigikontrolli auditi tulemusi ja viiteid seadusandlikele vastuoludele, näidates pädevust nii julgeoleku- kui ka haldusõiguse valdkonnas.