Täiskogu istungite kaupa: Raimond Kaljulaid

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud siseturvalisuse (päästjate palgad, elanikkonnakaitse) ja fiskaalse õigluse küsimustele. Väljendatakse tugevat vastuseisu maksupoliitikale, mis soodustab jõukamaid ühiskonnakihte, samal ajal kui eesliini töötajate palgatõusud on tagasihoidlikud. Poliitilist positsiooni raamivad nii varasemate valitsuste tegevuse hindamine (Keskerakonna kärped 2021. aastal) kui ka sotsiaaldemokraatlikud väärtused (ebavõrdsuse vähendamine).

Poliitiline seisukoht on tugevalt elanikkonnakaitse ja varjendite rajamise poolt, rõhutades selle seotust riigikaitsega ja inimelude päästmisega. Seisukoht on väärtuspõhine ja kiireloomuline, rõhutades vajadust muudatustega edasi minna vaatamata majanduslikele kuludele. Kõneleja esindab sotsiaaldemokraatide seisukohta ja toetab tungivalt eelnõu kiiret menetlemist.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja vastutuse puudumisele riigikaitse valdkonnas. Kriitika on suunatud süsteemsetele viivitustele (rakendusaktid, kaitsetööstuspark) ja haldusvigadele, nõudes konkreetsete vastutajate väljaselgitamist. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades parlamentaarse järelevalve nõrkust. Poliitik rõhutab riigikaitse ja julgeoleku olulisust.

Poliitiline positsioon on pigem skeptiline käimasoleva algatuse suhtes, mis puudutab ilmselt puhkepäevade lisamist. Seisukoht on selgelt poliitika- ja majanduskeskne, rõhutades muret, et algatus pärsib majanduskasvu. Skeptilisus on mõõdukas, kuna kõneleja on valmis arutlema ja küsib ettekandjalt lisateavet.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitse valdkonna juhtimisvigadele ja finantsvastutusele, eriti seoses varude arvestuse ja ettemaksetega. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse (Reformierakond, Eesti 200) katseid esitleda kaitsekulude tõstmist oma saavutusena, rõhutades, et see oli eelmise Riigikogu initsiatiiv. Positsioon on tulemuspõhine ja nõuab poliitilist vastutust, soovitades ministril tagasi astuda. Samuti rõhutatakse vajadust tugevdada kontrolli kaitsevaldkonna rahakasutuse üle.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt tulemusjuhtimisele, nõudes regionaalarengu mõõtmiseks konkreetseid numbrilisi näitajaid, vastandudes emotsionaalsetele hinnangutele. Olulised teemad on rahvuslik julgeolek (energiataristu hajutamine) ja ettevaatlikkus ulatusliku sisserände suhtes, tuues esile Põhjamaade pikaajalised sotsiaal-majanduslikud kulud. Tema lähenemine on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine.

Poliitiline fookus on suunatud riigikaitse ja sisejulgeoleku teemadele, nõudes valitsuselt tugevat vastutust ja juhtimise paranemist. Esineja kritiseerib teravalt ministeeriumide (eriti Kaitseministeeriumi) tegevusetust ja hilinemisi, mis kahjustavad riigikaitset ja investeerimisvõimalusi, rõhutades tulemuspõhist ja väärtuspõhist lähenemist institutsionaalsele aususele.