Kuude kaupa: Raimond Kaljulaid
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
2 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse maksureformi ja seda esindava ministri vastu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes reformi negatiivsetele tagajärgedele, nagu defitsiidi suurenemine ja ebavõrdne kasu jaotamine kõige enam tulu teenivate inimeste kasuks.
10.2025
11 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministritega, keda kritiseeritakse vastutuse veeretamise, eelarve läbipaistmatuse ja Eesti mainet kahjustavate otsuste eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse tegevuse kvaliteedile ja menetluslikele puudujääkidele. Vastastele heidetakse ette ebakompetentsust rahvusvahelise maine hindamisel.
09.2025
43 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse kaitsekulutuste ebaefektiivses haldamises, seaduste rakendamisega viivitamises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kritiseeritakse ka Keskerakonda 2021. aasta kärpeotsuse eest, mis viis Kopli komando sulgemiseni. Kriitika on sisuline ja poliitiline, ulatudes süüdistustest prioriteetide paigast ära olemises kuni kaitseministri tagasiastumise nõudmiseni.
06.2025
7 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud koalitsioonile ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse endise peaministri pöördumise asjaolude kinnimätsimises ja Riigikogu maine teadlikus kahjustamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebaaususele ning korruptsiooniohule ("seaduste ostmine"). Samuti kritiseeritakse kaudselt üht kolleegi, kes ei jaga ühiseid alusväärtusi seoses Venemaa presidendi poliitika hindamisega.
05.2025
14 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (eriti kaitseminister), keda kritiseeritakse viivituste, ebakompetentsuse ja avaliku halduse keerukusele viitamise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii protseduurilistele (tähtaegadest üleastumine) kui ka poliitilistele (töötajate olukorra halvenemine) vigadele.
04.2025
1 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja täitevvõimu vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas ja umbmäärases riigikaitse rahastamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, kuna valitsus ei ole taganud mereväele vajalikke füüsilisi vahendeid ja väljaõpet, kuigi seaduslikud kohustused antakse. Kõneleja nõuab valitsuselt konkreetseid vastuseid tegeliku valmisoleku ja ajakava kohta.
03.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja tegutseb opositsioonisaadikuna, kes kritiseerib teravalt valitsuse tegevust ja juhtimisotsuseid. Peamised sihtmärgid on peaminister (nõudes selgitusi), rahandusminister Ligi (NATO loa puudumise tõttu) ja kaitseminister Pevkur (seoses skandaaliga). Kriitika on suunatud valitsuse juhtimisvõimele, protseduuride rikkumisele ja usaldusväärsusele.
02.2025
15 Sõnavõtud
Kõige teravam kriitika oli suunatud välisministri (Margus Tsahkna) ja tema erakonna vastu, kritiseerides teda protseduurilise puudumise ja sisepoliitilise rünnaku eest välispoliitika arutelul. Ta kritiseeris ka lääne suurriikide poliitikat Ukraina suhtes, nimetades seda küüniliseks ja vastandades seda Eesti selgele seisukohale õiglase rahu osas.
01.2025
3 Sõnavõtud
Peamine vastane on Isamaa fraktsioon ja Urmas Reinsalu, keda süüdistatakse ebapiisavates kaitsekulutustes ja hangetes aastatel 2012–2014. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades Isamaad ka selles, et nende valitsemisajal aktsepteeriti Eesti territooriumi osalist loovutamist vaenlasele. Süüdistused lükatakse tagasi, kuid nõustutakse opositsiooni paatosega, et tuleb teha rohkem ja kiiremini.