Täiskogu istungite kaupa: Aleksei Jevgrafov

Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalarengu ja majandusülemineku teemadel, kasutades täpseid statistilisi andmeid (nt 170 miljonit eurot eraldatud, 626 vs 3000 töökohta). Eelkõige on fookuses Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) rakendamine ja selle mõju. Teadmiste demonstreerimiseks viidatakse konkreetsetele allikatele, nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juuli- ja augustikuu andmed.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas ja rahvatervises, kasutades autoriteetseid allikaid nagu Eesti Haigekassa/Tervisekassa juhendid. Eriti detailne on teadmine lapse toitumise normidest, tsiteerides konkreetseid toidukoguseid ja koolilõuna rolli lapse päevase energiavajaduse katmisel (35%). Samuti küsitakse tehnilist infot eelnõu mõju kohta perede arvule.

Kõneleja demonstreerib head teadmist sotsiaalpoliitika ja toimetulekutoetuse arvestamise alustest, tuues esile konkreetsed piirmäärad (200, 240, 160 eurot) ja nende kehtivuse algusaja (juuni 2022). Ekspertiis hõlmab ka võrdlust miinimumpalga tõusu (25%) ja üldise hinnatõusuga.

Esineja näitab teadlikkust seaduseelnõude väljatöötamise protseduuridest ja oskab eristada eelnõu mõju ettevõtetele ning tavaelanikele. Samuti esitatakse tehniline küsimus seaduseelnõu pärandi ja ministri isikliku osaluse kohta selle loomisel. Spetsiifiliste andmete või statistika kasutamine puudub.

Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust piirihalduse ja Narva piiripunktide spetsiifika osas, tuues esile konkreetseid ooteaegu (kuus kuni kaheksa tundi) ja busside saabumise rütmi. Kasutatakse tõendusmaterjalina sotsiaalmeedia kirjavahetust, et kvantifitseerida probleemi ulatust (umbes 100 inimest jäi ööseks järjekorda). Samuti viidatakse täpselt varasematele ministri avaldustele ja Narva-2 sulgemise kuupäevale (28. november 2022).

Kõneleja näitab huvi töö- ja puhkeaja regulatsioonide vastu, eriti rahvusvahelises võrdluses. Ta nõuab konkreetset statistikat puhkepäevade arvu kohta Lätis, Leedus ja Poolas, viidates vajadusele andmepõhise analüüsi järele. Samuti on ta teadlik Eesti Tööandjate Keskliidu rollist ja ootab nende seisukohti.

Näitab teadlikkust haridusvaldkonna probleemidest, keskendudes õpetajate kvalifikatsioonile ja pedagoogilise hariduse puudumisele Tallinna koolides. Kasutab meediast pärinevaid andmeid (pooltel puudub haridus) olukorra tõsiduse rõhutamiseks. Ekspertiis on suunatud haridusstandardite ja õpetajate ettevalmistuse küsimustele.