Täiskogu istungite kaupa: Aleksei Jevgrafov

Kõne stiil on formaalne, analüütiline ja küsimusi esitav, pöördudes istungi juhataja ja ministri poole. Rõhutatakse loogilist apellatsiooni ja andmete võrdlemist, et tuua esile ebakõla ministri väidete ja ametlike numbrite vahel. Toon on otsene ja nõuab faktidele vastavat selgitust.

Retooriline stiil on viisakas ja küsimustele orienteeritud, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja kolleegide poole ("Hea Vadim!", "Lugupeetud Vadim!"). Kasutatakse tasakaalu ametlike andmete tsiteerimise (loogiline apell) ja mure väljendamise vahel seoses laste tervise ja riigi tulevikuga. Toon on tõsine ja nõudlik, eriti koolilõuna rahastamise küsimuses.

Stiil on formaalne ja lugupidav (pöördumised "Lugupeetud minister"), kuid samas kriitiline ja tungiv seoses poliitika tagajärgedega. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, võrreldes toimetulekupiiri muutumatust hinnatõusu ja miinimupalga kasvuga. Olukorra tõsiduse rõhutamiseks kasutatakse tugevaid väljendeid ("päris keeruline," "võimatu").

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav (pöördudes esimehe ja ministri poole), kuid sisaldab teravat isiklikku poliitilist märkust ministri erakondliku tausta muutumise kohta ("Praegu oled punane, varem olid roheline"). Küsimused on otsekohesed, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja poliitilisele vastutusele.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, esitades otseseid küsimusi ja seades kahtluse alla ministri prioriteedid. Kõneleja kasutab loogilisi argumente (järjekordade pikkus, busside saabumine) ja emotsionaalset kontrasti, vastandades ministri julgeolekufookust ("Venemaa") inimeste igapäevaelu probleemidega ("inimesed"). Kasutatakse ka tsitaate ja näiteid sotsiaalmeediast, et muuta öeldu usutavaks.

Kõneleja stiil on viisakas ja küsitlev, pöördudes kolleegi poole otse ja lugupidavalt ("Lugupeetud Vadim!", "Hea Vadim!"). Rõhk on loogilisel ja informatsiooni kogumisel, esitades konkreetseid küsimusi majandusliku mõju ja võrdleva statistika kohta. Toon on neutraalne ja asjalik.

Toon on kriitiline ja küsitlev, esitades peaministrile otsekohese väljakutse olukorra normaalsuse kohta. Kasutab loogilist argumentatsiooni (kvalifikatsiooni puudumine võrdub madala kvaliteediga haridusega) ja tugineb meediauudistele oma seisukoha aluseks. Stiil on formaalne ja süüdistav.