Täiskogu istungite kaupa: Züleyxa Izmailova

Stiil on analüütiline ja argumenteeritud, tasakaalustades majandusteoreetilisi selgitusi sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede rõhutamisega. Toon on kohati terav vastaste suhtes (nt Keskerakonna ja Eesti 200 kritiseerimine), kuid üldiselt lahendustele keskenduv ja pakiline. Kasutatakse formaalset keelt, pöördudes nii saalisviibijate kui ka Eesti rahva poole.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja murelik, väljendades pettumust valitsuse tegevusetuse üle ja ministri vastuste kehva ettevalmistuse pärast. Kasutatakse nii emotsionaalseid pöördumisi (kurbus Eesti looduse kaitsmata oleku pärast) kui ka loogilist argumentatsiooni, viidates uuringutele ja varasematele lubadustele. Ministeri vastuseid nimetatakse ümarateks ja mittekonkreetseteks.

Retooriline stiil on veenev ja tungiv, kombineerides emotsionaalseid üleskutseid (ostujõu langus, toidujulgeolek) põhjaliku andmete ja faktidega. Kasutatakse teravaid küsimusi valitsuse poliitika õigluse kohta ja pöördutakse otse avalikkuse poole ("Head Eesti inimesed, kui te veel ärkvel olete"). Toon on kriitiline, kuid eesmärgipärane, pakkudes välja konkreetseid lahendusi majanduse tasakaalustamiseks.

Retooriline stiil on kriitiline ja süüdistav, kuid algab isikliku apelleerimisega ministri varasemale mainele ja patriootlikkusele. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid argumente (südametunnistus, õppetund) kombineerituna loogiliste argumentidega fiskaalriskide kohta. Toon on formaalne ja otsene, esitades vastaspoolele teravaid küsimusi.

Retooriline stiil on valdavalt võitlev, kriitiline ja terav, eriti valitsuse aadressil, kasutades väljendit "üks jama ajab teist kirvega taga". Kasutatakse nii loogilisi argumente (eelarveandmed) kui ka emotsionaalseid kontraste (tühjad vanglad vastandatuna tühjadele sünnitusmajadele). Kõneleja esitab palju retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse prioriteetide absurdsust ja ebaõiglust, näiteks laste toidukvaliteedi teemal.