Kuude kaupa: Züleyxa Izmailova

Kõneleja näitab asjatundlikkust eelkõige hariduse rahastamise ja eelarve järelevalve valdkonnas, tuues esile konkreetseid numbreid (nt HTMi eelarvejääk 107,9 miljonit eurot, jääkide kasv 10–15 miljonit eurot) ja viidates rahanduskomisjoni istungite protokollidele. Samuti on ta kursis naaberriikide (Rootsi, Läti) käibemaksuplaanidega, kasutades seda argumenti Eesti maksupoliitika kritiseerimiseks.

Kõneleja näitab teadmisi tööturu statistikas, viidates konkreetsele 25% noorte töötuse määra kasvule ja selle Euroopa võrdlusele. Samuti on esindatud oskusteave tervishoiu rahastamise detailides (vähiravifondi 9% maksustamine) ning haldusmenetluse ja riikliku järelevalve (Riigikontrolli märkused) küsimustes. Kasutab võrdlusi (Ukraina kliimaseadus ja raudtee) Eesti suurprojektide võimekuse kritiseerimiseks.

Näitab sügavat teadlikkust õigus- ja sotsiaalsüsteemi puudujääkidest, eriti prokuratuuri tegevuse ja hooldekodude järelevalve osas, esitades detailseid küsimusi menetluste ja distsiplinaarmeetmete kohta. Samuti on esindatud keskkonnaõiguse (kohtuotsuste täitmine, metsateatised) ja konkurentsiseaduse teemad, rõhutades seaduse rakendamise praktika parandamise vajadust.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust keskkonna- ja kliimapoliitikas, viidates EL-i määrustele (raadamismäärus, loodusdirektiivi artikkel 6) ja kliimaseaduse puudujääkidele. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu avaliku arvamuse seireuuringu usaldusprotsent (29% märtsis 2025) ja metsatööstuse kasuminumbrid, et toetada väiteid. Samuti on esitatud detailseid küsimusi tuumaenergeetika arengukavade ja tuuleparkide planeerimise takistuste kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna andmete kasutamisel, viidates EIGE, OECD ja Praxise analüütikutele hooletöölõhe teemal ning selle majanduslikule väärtusele (kuni 2,9 miljardit eurot). Samuti on ta kursis energiapoliitika tehniliste detailidega, küsides Euroopa elektrivõrkudega sünkroniseerimise ja saartalitluse kulude katmise kohta. Lisaks demonstreerib ta teadmisi justiitsministeeriumi sisekontrollimeetmete ja prokuratuuri pädevuse osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduspoliitika ja maksude valdkonnas, viidates Eesti Panga inflatsiooniprognoosile (6%) ja Konjunktuuriinstituudi andmetele. Ta kasutab detailseid võrdlevaid andmeid toiduainete käibemaksumäärade kohta erinevates Euroopa Liidu riikides (nt Poola 5%, Eesti 24%). Samuti on ta kursis julgeolekuprotseduuridega (NATO saladuse luba) ja kliimakriisi seostega sotsiaalsete probleemidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelises laste õiguste konventsioonis, viidates konkreetsetele artiklitele (6 ja 24) ning ÜRO komitee pädevusele süstemaatiliste rikkumiste uurimisel. Kasutatakse tehnilisi andmeid kliimakriisi kohta, mainides 2024. aasta kõrgeimat CO2 taset ja selle põhjuseid (fossiilkütused, metsade raadamine). Samuti viidatakse konkreetsele pretsedendile (Greta Thunbergi kaebus 2019. aastal).