Kuude kaupa: Züleyxa Izmailova

Kokku kuid: 16

Täielikult profileeritud: 16

10.2025

20 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Eesti 200, ning rahandusminister Jürgen Ligi. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi valikuid (maksude alandamine rikastele, hasartmängumaksu langetamine) kui ka haldussuutlikkust (maksimaalne eelarve defitsiit, haridusministeeriumi jääkide tekkimine). Valitsust süüdistatakse selles, et neil on "head mõtted otsa saanud".
09.2025

16 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse fookuse puudumise, poliitika ebakindluse ja ebaõiglaste otsuste eest. Kriitika on suunatud nii poliitilistele (välistööjõud vs noorte töötus) kui ka protseduurilistele (Riigikontrolli märkused, nõukoja valik) vigadele. Eraldi kritiseeritakse valitsuse plaani sõlmida analüüsi leping eraettevõttega, kahtlustades ministeeriumi pädevuse usaldamatust.
06.2025

32 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakonna juhitav valitsus ja selle ministrid, keda süüdistatakse monopolistide huvide teenimises ja ausa konkurentsi takistamises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksupoliitika, tööseadus) kui ka süsteemsele ebaõnnestumisele (prokuratuur, läbipaistmatus), rünnakud on intensiivsed ja süüdistavad valitsust hoolimatuses.
05.2025

14 Sõnavõtud

Peamine vastane on Reformierakond ja Michali valitsus, keda süüdistatakse demokraatia vähendamises, kitsaste ärihuvide teenimises ja riigi juurte läbiraiumises. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes nii poliitika sisule (metsaraie, maksupoliitika) kui ka otsustusprotsesside läbipaistmatusele ja kaasamise puudumisele. Valitsust süüdistatakse ka "tagantjärgi riiklikul tasemel toimuva metsavarguse legitimeerimises" ja bürokraatia vähendamise sildi all demokraatlike institutsioonide nõrgestamises.
04.2025

6 Sõnavõtud

Tugev vastuseis on suunatud Prokuratuurile, kelle väärtushinnanguid (vägistamise ja tervisekahju seos) peetakse Eesti õiguse ja väärtusruumiga vastuolus olevaks. Valitsust kritiseeritakse kliima- ja looduskaitsepoliitika ebastabiilsuse ja ebaselguse pärast, süüdistades neid looduse allutamises majanduse piiridesse. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, nõudes vastutust ja ametist lahkumist.
03.2025

5 Sõnavõtud

Kõneleja on selgelt opositsioonis, kritiseerides otseselt peaministrit, rahandusminister Ligit ja Kristen Michalit. Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, mis puudutab võõrtööjõu palgakriteeriumi alandamist, loodusressursside kasutuselevõttu ja maksupoliitikat. Samuti kritiseeritakse protseduurilisi puudujääke, nagu olulise ministri NATO saladuse loa puudumine.
01.2025

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud vastutavatele poliitikutele, nii praegustele kui ka tulevastele, kelle tegevusetus või aeglus globaalsete kliimameetmete rakendamisel on probleemi süvendanud. Kriitika on tulemuslikkuse ja tegevusetuse põhine, mitte otsene rünnak konkreetsete vastaste vastu. Kõneleja loodab, et Eesti lapsed ei pea pöörduma rahvusvahelise institutsiooni poole oma õiguste kaitseks.
12.2024

4 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastasseisu ei väljendata, kuid kõneleja tegeleb aktiivselt eelnõu ümber tekkinud väärarusaamade ja ekslike kartustega. Ta lükkab korduvalt ümber väited, justkui seadusemuudatused leevendaksid piiranguid lastega töötavatele sobimatutele isikutele. Vastuseis on suunatud informatsioonilisele eksitusele, mitte konkreetsetele poliitilistele rühmadele.
11.2024

4 Sõnavõtud

Kõneleja kritiseerib teravalt eelnõu 450 algatajaid (viidates EKRE saadikuile) asendustegevuse ja naiste keha puudutavatesse otsustesse sekkumise eest, kasutades isiklikult ründavat retoorikat. Samuti kritiseeritakse valitsuskoalitsiooni ja riigijuhte nõrga kliimaseaduse ja meetmete edasilükkamise eest, süüdistades neid vastutustundetus riskimises. Vastuseis on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine.
10.2024

4 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud istungi juhatajale ja tema fraktsioonikaaslasele (EKRE), keda kritiseeritakse parlamendi töö saboteerimise ja kohale ilmumata jätmise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes protseduurilisele ebaõnnestumisele ning vihjates vastutuse puudumisele ja võimalikule puhkusele tööajast.
09.2024

1 Sõnavõtud

Ebapiisav andmestik.
06.2024

5 Sõnavõtud

Peamised vastased on Keskkonnakomisjoni juhtkond (protseduuriliste rikkumiste pärast, nagu sõnaõiguse keelamine) ja eelnõu toetajad, keda süüdistatakse lobitöö tulemusel otsuste tegemises ja valeinformatsiooni levitamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub eetilistele ning menetluslikele puudustele, nõudes tehtud vigade tunnistamist ja protsessi uuesti alustamist.
05.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eelnõu koostajate ja menetlejate vastu, süüdistades neid kiirustamises ja pealiskaudsuses. Vastuseis on protseduuriline ja kahtlustav, vihjates poliitilisele tagamõttele, mis on seotud Euroopa Parlamendi valimistega.
04.2024

1 Sõnavõtud

Vastasseis on suunatud valitsuse või ministri poolt seatud majanduseesmärkide ambitsioonikuse tasemele. Kriitika on poliitikapõhine, küsides, kas eesmärk on piisavalt kõrge, et tagada majanduse kahekordistamise plaanide edukus.
02.2024

2 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud Venemaa riigi ja sõjaväe vastu, keda kritiseeritakse äärmiselt teravalt sõjakuritegude (vägistamine, sandistamine, tapmine) eest. Sekundaarne kriitika on suunatud Euroopa Liidu liikmesriikidele (Austria) ja energiaettevõtetele, kes oma tegevusega (gaasisõltuvuse kasvatamine) Venemaa sõjakassat täidavad.
01.2024

1 Sõnavõtud

Kriitika konkreetsete vastaste, poliitiliste rühmade või eelnõu vastaste suunas puudub. Fookus on eelnõu toetamisel ja konstruktiivsete ettepanekute tegemisel seadusloome protsessi parandamiseks tulevikus.