Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja näitab detailset teadlikkust e-valimiste teemal, viidates OSCE ODIHR-i raportile ja loetledes selle kriitilisi puudusi (nt õigusliku selguse nappus, auditeerimatus, turvalisuse ebaselged nõuded). Samuti on ta kursis Balti riikide evakuatsioonilepingute ja Eesti toidujulgeoleku ressursiprobleemidega, viidates konkreetsetele Vilniuse evakueeritavate arvudele.

Kõneleja demonstreerib teadmisi ajaloolistest jäätmekäitlusviisidest ja sanitaarkorraldusest, tuues näiteid lapsepõlvest (nt sibid, kuivkäimlad, sanepidjaam). Ekspertiis keskendub praktilistele näidetele ja elukogemusele, vastandades maaelu ja linna elukeskkonna jäätmeteket. Puuduvad viited tehnilistele andmetele või statistikale.

Kõneleja näitab teadmisi vanglateema detailides, tuues esile Rootsi vangide asüülitaotluse võimaluse ja sellega kaasnevad kulud Eesti maksumaksjale. Eraldi rõhutatakse meditsiiniteenuste (nt hambaarsti) eelisjärjekorda ja transpordikulusid. Kasutatakse statistikat vabanenud vangide retsidiivsuse kohta (laias laastus 50%) ning viidatakse Rootsi allikatele läbirääkimiste ajastuse osas.

Ekspertiis on selgelt seotud parlamendi menetlusnormide ja õigusliku legitiimsusega. Kõneleja kasutab autoriteetselt juriidilist terminoloogiat, rõhutades normide rikkumist, seadusvastasust ja sanktsioonide rakendamise vajadust.

Kõneleja demonstreerib teadmisi rahvusvahelise konflikti lahendamise ajaloost, viidates Camp Davidi, Oslo ja Madridi lepingutele. Kasutab siseriiklikult spetsiifilisi termineid planeerimisõiguse valdkonnast (riigi eriplaneeringud, detailplaneeringud) ning tugineb avaliku arvamuse küsitlustele (üle 40% võõrandumine) julgeolekuohu põhjendamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sisejulgeoleku ja seiresüsteemide vallas, viidates ANTS-ile (automaatne numbrituvastussüsteem), näotuvastussüsteemidele ja erinevatele kaamerasüsteemidele (piir, krimi). Ta kasutab tehnilisi termineid nagu tehisintellekt ja päringusüsteemid ning rõhutab, et ministrid peavad oma valdkonda tundma. Ta toetub oma varasemale ministrikogemusele, et demonstreerida teadlikkust linnasisesest kaamerapildist ja süsteemide vajalikkusest.

Kõneleja demonstreerib teadmisi nii energiapoliitika (talumistasu, tuuleparkide asukohavalik) kui ka poliitilise rahastamise järelevalve (ERJK struktuur, funktsioonid, Riigikontrollile üleviimise plaanid) valdkonnas. Eraldi rõhutatakse keskkonna- ja terviseriske, tuues välja uuemad uuringud mikroplastireostuse ja selle vähkitekitava mõju kohta tuulikutest.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust sisejulgeoleku ja kriisivalmiduse teemadel, viidates oma varasemale tegevusele siseministrina Varude Agentuuri käivitamisel. Samuti kasutatakse toidujulgeoleku teemal konkreetseid andmeid Eesti iseseisva varustatuse kohta (kartul, liha, teravili) ning majanduse osas tsiteeritakse OECD prognoose. Rõhutatakse kontakte julgeolekuasutustega, kes väidetavalt tunnistavad olukorra kontrolli alt väljumist.