Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Poliitiline fookus on e-valimiste usaldusväärsuse ja legitiimsuse kriitikal, tuginedes OSCE ODIHR-i raportile, ning toidujulgeoleku tagamisel massilise evakuatsiooni korral. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva positsiooni, väites, et valimistulemused on võltsitud ja peaminister on seega Eesti Vabariigile julgeolekuoht. E-valimiste teema on esitatud väärtuspõhise ja julgeolekut puudutava küsimusena, mis nõuab kohest lahendamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv käsitletavale keskkonnaalasele eelnõule, mis puudutab prügi sorteerimist, nimetades seda "ökofašistlikuks". Kuigi kõneleja ise sorteerib prügi, rõhutab ta vajadust diferentseerida kohustusi vastavalt elanikkonna gruppidele ja elukeskkonnale (linna kortermaja vs. maapiirkonna elanik). Seisukoht on suunatud poliitika ülereguleerimise vastu, mis ei arvesta eripäradega, ning on tugevalt väärtuspõhine.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes ministri vastutuse puudumisele Pihlakodu skandaali ja vanglateema haldamisel. Nõutakse poliitilist kontrolli prokuratuuri töö üle, rõhutades, et valitsus peab valitsema, mitte ametnikud. Eriti tugev vastuseis on vanglate rendilepingule, mida peetakse julgeolekuriskiks ja maksumaksja koormaks, ning positsioon on tugevalt performance- ja väärtuspõhine.

Poliitiline fookus on suunatud seadusandliku menetluse legitiimsusele ja protseduurilisele korrektsusele. Kõneleja võtab tugeva väärtuspõhise seisukoha, väites, et normide rikkumise tõttu on menetlus seadusvastane ja vastuvõetud eelnõu ebapädev. Seisukoha tugevust näitab nõue, et järgmised valitsused peavad eelnõu tühistama ja rakendama sanktsioone.

Kõige silmatorkavamad teemad on sisejulgeolek ja riigi usaldusväärsus, kusjuures esineja väidab, et valitsuse tegevus on viinud rahva võõrandumiseni ja kujutab endast tõsist julgeolekuohtu. Välispoliitikas kritiseerib ta tugevalt Eesti positsiooni Iisraeli-Palestiina konfliktis, pidades poole valimist (Palestiina toetamine) ebaefektiivseks ja vahendajarolli välistavaks. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse ebaausust ja lühinägelikkust.

Poliitiline rõhuasetus on tugevalt suunatud riigi jõustruktuuride tsiviilkontrolli puudulikkusele ja massilisele andmete säilitamisele. Ta vastustab tugevalt süsteemide (nagu ANTS ja näotuvastus) laiendamist, eriti nende andmete säilitamist, kes pole seadust rikkunud. Tema seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja jõudlusel põhinev, rõhutades vajadust kompetentse valitsuse ja kontrollitud julgeolekuaparaadi järele. Ta väidab, et valitsus ei juhi riiki, vaid istub ametis "tegelike peremeeste armust".

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud tuuleenergeetika laialdase rajamise vastu, rõhutades selle mõttetust ja keskkonnaohtlikkust (mikroplast, elusloodus). Peamine prioriteet on Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerimine, kuna seda peetakse ideoloogiliselt kallutatuks ja oma volitusi ületavaks režiimi tööriistaks. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, keskendudes kodude ja keskkonna kaitsmisele ning poliitilise korruptsiooni vastasele võitlusele.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt julgeolekule, defineerides seda laialdaselt, hõlmates nii toidujulgeoleku puudujääke kui ka sisejulgeoleku riske, mis tulenevad kontrollimata sisserändest. Esineja vastandub tugevalt valitsuse majandusprognoosidele, väites, et Eesti on reaalses retsessioonis, ning tema seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades rahva väljavahetamise ohtu. Ta nõuab valmisolekut peatada kriisiolukorras teatud europiirangud toiduga varustamise tagamiseks.