Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja demonstreerib autoriteeti isikliku elukogemuse kaudu, viidates oma varasele töömehetee algusele, kuue lapse kasvatamisele ja rikkuse loomisele. Teadmised on suunatud sotsiaalsetele teemadele, eriti vanaduspensioni teenimise, eakate haavatavuse ja kallite ravimite vajaduse aspektidele. Ta rõhutab põlvkonna panust riigi majandusse.

Kõneleja näitab teadmisi Euroopa Liidu aluslepingute ja keskpankade mandaatide osas, rõhutades, et EKP ainus mandaat on rahapoliitika ja majanduse stabiilsus. Samuti on ta kursis demograafilise kriisi ja õiguskantsleri rolliga, viidates viimasele kui lasteombudsmanile.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust valimisõiguse ja põhiseaduslikkuse küsimustes, viidates Riigikohtu lahenditele, esimees Villu Kõve eriarvamustele ja juriidilistele nüanssidele. Eriti detailne on analüüs e-hääle salajasuse puudumise ja valimistulemuste vaidlustamise protseduuriliste takistuste osas. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (normikontroll, tervikhindamine, delegeerimine) ja rõhutab vajadust seadusega täpselt paika pandud reeglite järele.

Esineja näitab teadmisi Eesti integratsiooniprobleemide ajaloolisest kestusest (umbes 30 aastat) ja kaasaegsetest migratsioonivoogudest, eriti Ukraina saabujate osas, märkides nende saabumist läbi Venemaa. Ekspertiis keskendub sotsiaalsete ja kultuuriliste integratsiooniprotsesside kriitikale, rõhutades keeleõppe ebaõnnestumist.

Kõneleja näitab teadlikkust teede-ehituse rahastamise (viidates varasematele projektidele ja rahastuse äravõtmisele) ning energiapoliitika (tuulepargid, Narva elektrijaamad) teemadel. Mainitakse maantee asjatundjate arvamusi ja kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "neljarealised maanteed", kuid detailset statistikat ei esitata.

Kõneleja näitab autoriteeti keelepoliitika ja rahvusriigi kontseptsiooni teemal, keskendudes keeleseaduse ja poliitilise tahte rakendamisele. Samuti on tal teadmisi Riigikogu menetluslikest otsustest, kritiseerides juhatuse tegevust eelnõude blokeerimisel. Argumentatsioon põhineb rahvuslikul printsiibitusel ja seaduse järgimisel, mitte niivõrd statistikal.

Kõneleja näitab asjatundlikkust parlamendi töökorra ja poliitilise terminoloogia osas, keskendudes Riigikogu juhatuse valimise protseduurile. Kasutatakse spetsiifilisi mõisteid nagu "autoritaarsus" ja "kontrollitud opositsioon", mis viitavad teadlikkusele võimudünaamikatest. Teadmisi kasutatakse poliitilise olukorra ideoloogiliseks hindamiseks.

Ekspertiis ilmneb õigusemõistmise ja sisejulgeoleku valdkonnas, käsitledes Justiitsministeeriumi ja prokuratuuri vahekorda ning järelevalve teostamise võimalusi. Samuti näitab kõneleja teadlikkust PPA hübriidpiirivalve mudelist ja selle võrdlusest teiste piirkonna riikide lahendustega.

Kõneleja näitab teadmisi immigratsiooni ja julgeoleku teemadel, tuues esile konkreetseid arve Eestisse saabunud Ukraina päritolu inimeste ja mobilisatsiooniealiste meeste kohta (üle 100 000 saabunu, 19 000 meest). Samuti on esil põhiseaduse muutmise protseduuriline külg, rõhutades, et hääled muudatuse läbiviimiseks oleksid olemas. Oluline fookus on ka Riigikogu infotunni protseduurireeglitel ja vastaja teemas püsimise nõudel.

Kõneleja näitab autoriteeti ja teadmisi sisserändepoliitika (massiimmigratsioon, rahvusvaheline kaitse, lõimumine) ja sotsiaalsete väärtuste (perekonna definitsioon, polügaamia, promiskuiteet) teemal. Samuti on esil juriidiline kriitika (advokaadi oskused, seaduste rikkumine) ja majanduslikud näitajad (mediaanpalk, inflatsioon). Kõneleja viitab oma varasemale kogemusele Välisministeeriumi ametnikuna Vene vägede lahkumise läbirääkimistel.