Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja stiil on väga ründav, alarmeeriv ja konfronteeriv, kasutades äärmuslikke väljendeid nagu "ajusurnud inimesed" ja "tuugenigenotsiid". Apelleeritakse tugevalt emotsioonidele (hirm korruptsiooni ja tervisekahjude ees), kuid samas nõutakse ka sisukaid ja faktitihedaid vastuseid jäätmekäitluse kohta. Toon on süüdistav ja formaalsuselt madal.

Kõnestiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja provokatiivne, kasutades tugevaid negatiivseid sildistusi nagu "stalinistlik lehk" ja "koputajate võrgustik". Apelleeritakse isiklikele mälestustele Nõukogude ajast ja ajaloolistele paralleelidele, eelistades seda loogilisele argumentatsioonile. Kasutatakse otseseid isiklikke rünnakuid (Kaja Kallas) ja retoorilisi küsimusi vastaste võimekuse kahtluse alla seadmiseks.

Kõneleja stiil on otsekohene, tungiv ja kohati konfronteeriv, nõudes kiiret ja selget tegutsemist ("ei ole mõtet väga pikalt keerutada"). Kasutatakse nii statistilist apellatsiooni (42% usaldamatus) kui ka provokatiivset kirjanduslikku võrdlust ("Vahva sõdur Švejk") poolikute lahenduste kritiseerimiseks, nimetades neid "poolpeeretajalikuks lahenduseks."

Kõneleja stiil on väga võitluslik, süüdistav ja pessimistlik, kasutades tugevaid emotsionaalseid metafoore nagu "ajupesumasin" ja "lambakari." Apellatsioon põhineb ajaloolisel analoogial (EL-i hääletus) ja süüdistusel rahva manipuleeritavuses, rõhutades, et rahvas on kaasvastutav. Toon on formaalselt Riigikogu debatile omane, kuid sisult terav ja konfrontatiivne.

Kõneleja stiil on kohati dramaatiline ja emotsionaalne, kasutades metafoore (nt "mind elektrifitseeris see jutt surmaotsusest"). Esineb tungivaid üleskutseid tegutsemiseks ja poliitilistele vastastele survet avaldamiseks. Samas on majandusteemad käsitletud spekulatiivselt ja teoreetiliselt, keskendudes pigem süsteemsele pessimismile kui konkreetsetele andmetele.

Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja põlglik, kasutades tugevaid sildistavaid väljendeid nagu "jabur," "totrus," "idiotism" ja "mula." Apellatsioonid on ideoloogilised, tuginedes ajaloolistele võrdlustele Nõukogude Liiduga, mitte andmetele. Toon on agressiivne ja dialoogi välistav, näidates üles sarkasmi (nt ettepanek Siim Kallase ja Mart Võrklaeva piltide kohta dollaritel).

Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev, kriitiline ja kiireloomuline, kasutades dramaatilisi ja emotsionaalseid apelle. Ta toetub isiklikele kogemustele (Hiina reis, Välisministeeriumi ametnikuna tegutsemine) ja esitab laiaulatuslikke süüdistusi valitsuse ebakompetentsuses ja eriteenistuste poliitilises sekkumises. Kasutatakse korduvaid hüüatusi ja rõhutamist ("Äärmiselt tüüpiline!", "Me ei ole seda!") ning irooniat (nt Kapo näitusekese kohta).