Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Peamised vastased on korrumpeerunud ametnikud ("korruptandid") ja tuuleenergia arendajad ("tuuleärimehed"), keda süüdistatakse rahapesus ja riiulifirmade kasutamises. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja isiklik, ulatudes süüdistusteni "tuugenigenotsiidi" kavandamises. Vastuseis on absoluutne ja kompromiss on välistatud, kuna tegemist on moraalse ja kriminaalse süüdistusega.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja enamuse vastu, kes eelnõud toetavad, ning isiklikult peaminister Kaja Kallase ja tema perekonna vastu sanktsioonidest möödahiilimise süüdistuste tõttu. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad vastaste moraalile, süüdistades neid hüpokriisias ja stalinistlike meetodite taastamises. Kompromiss on välistatud, kuna eelnõu olemust peetakse ohtlikuks.

Kriitika on suunatud nende vastu, kes pakuvad e-valimiste osalisi lahendusi, nimetades neid poolikuteks tegijateks, kes "tahavad head asja teha, aga päriselt ei julge teha." Samuti kritiseeritakse valimiste korraldajaid kontrolli puudumise ja valijaskonna suurendamise tõttu, mis loob võimalusi häälte manipuleerimiseks.

Kriitika on suunatud minevikus rahvast manipuleerinud jõududele ja praegusele, nimetamata jäänud "populistlikule eelnõule." Kõneleja kritiseerib intensiivselt ka rahvast ennast, pidades neid kaasvastutajaks 2003. aasta "rumala otsuse" ja praeguse vaesumise eest. Vastuseis populistlikule eelnõule on absoluutne, kuna see ei vii kõneleja hinnangul "mitte kusagile."

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetselt Sotsiaaldemokraadid, keda kutsutakse üles automaksu tühistamisel opositsiooni toetama. Kriitika on suunatud ka konkreetsele teadlasele (Jüri Lavrentjev), keda süüdistatakse poliitilise tellimuse täitmises ja seisukoha muutmisel infraheli ohtlikkuse teemal. Lisaks kritiseeritakse teravalt Siim Kallast varasemate kullavarude müügi eest.

Peamised vastased on Reformierakond ja nende koalitsioonipartnerid ("satelliidid"). Kriitika on intensiivne ja fundamentaalne, rünnates valitsuse kompetentsi ja ideoloogiat, ennustades riigi läbikukkumist. Kompromiss on välistatud, kuna vastase seisukohti peetakse sisutühjaks "mulaks" ja idiotismiks.

Peamised vastased on minister, keda peetakse absoluutselt ebakompetentseks, ja Eesti eriteenistused. Kriitika on äärmiselt intensiivne, süüdistades eriteenistusi poliitikasse sekkumises, poliitikute paika panemises ja fabritseeritud kohtuasjade loomises opositsiooniliste poliitikute vastu. Lisaks kritiseeritakse Eesti diplomaatiat liigse suuremeelsuse ja pragmaatilisuse puudumise eest Hiinaga suheldes.