Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid väljendeid nagu "banaanivabariiklikul tasemel" ja "koputamise koda". Kõneleja rõhutab valitsuse ükskõiksust ja huvi puudumist sisulise töö vastu, süüdistades neid, et nad ütlevad Eesti rahvale "näri heina". Loogilised argumendid (maksulaekumiste pikaajaline vool) on segatud tugevate emotsionaalsete üleskutsetega (Eesti rahva vihkamine, varemed).

Kõnestiil on äärmiselt võitluslik, agressiivne ja pakiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "häbematus pritsib lihtsalt üle ääre" ja "teadlikult hämab". Apellatsioonid tuginevad hirmule (500 000 põgenikku, süsteemi kokkuvarisemine) ning sisaldavad otseseid isiklikke rünnakuid ja süüdistusi huvide konfliktis. Andmeid (ÜRO otsused, analüütikute hinnangud) esitatakse sageli eesmärgiga toetada hoiatavaid ja katastroofilisi stsenaariume.

Kõneleja toon on tõsine ja tungiv, rõhutades teema "ülimalt valusat" olemust ja epideemilist ohtu. Stiil on akadeemiline ja ajalooliselt põhjendatud, kasutades ulatuslikke paralleele Vietnami ja Afganistani sõdadega ning Nõukogude Liidu lagunemise järgse olukorraga, et illustreerida narkomaania leviku riske. Kasutatakse nii loogilisi argumente (piirikontrolli puudumine) kui ka moraalseid apelle (moraalsete barjääride lõhkumine).

Retooriline stiil on skeptiline, konfronteeriv ja provokatiivne, kasutades tugevaid väljendeid (nt direktiive tuleb "nagu Vändrast saelaudu"). Kõneleja teeb emotsionaalseid apelle, viidates kolleegide šokile ("ihukarvad püsti") ning esitab radikaalseid lahendusi, säilitades samas formaalse pöördumise eesistuja ja ettekandja poole.

Kõnestiil on väga võitluslik, süüdistav ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid, nagu automaksu nimetamine "jõhkraks" ja "kommunistlikust mõttelaadist" tulenevaks. Keskne retooriline võte on korduv küsimus alternatiivide kohta ("Mida te pakute asemele?"), rõhutades vastuse puudumist. Kasutatakse ajaloolisi võrdlusi (Esimese Eesti Vabariigi raudteed) poliitilise tegevusetuse kritiseerimiseks.

Stiil on valdavalt võitluslik, emotsionaalne ja terav, kasutades tugevaid väljendeid (nt "surnuks maksustamine", "näkku sülitati") ja moralistlikke hinnanguid, kutsudes vastaseid "halbadeks inimesteks". Apelleeritakse nii ajaloolistele teadmistele (Hammurapi, Saalomon) kui ka popkultuurile ("Ameeriklased"), et rõhutada õigusriigi ja moraali teemasid. Eesmärgiks on avaldada survet ja tuua teemad fookusesse, kasutades eelnõusid surveavaldusena.

Toon on väga võitlev, süüdistav ja kiireloomuline, eriti peaministri ja koalitsioonipartnerite suunas. Kasutatakse tugevaid moraalseid apelle, seades vastandlikke näiteid (kultuuritegelaste tühistamine vs suured Vene äritehingud) valitsuse hüpokriisia rõhutamiseks. Stiil on otsene, nõudes moraalsetest hinnangutest edasiliikumist reaalsete seadusandlike sammudeni.

Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja pakiline, kasutades dramaatilist keelt (nt inimeste surumine "nägupidi mutta" ja Eesti muutumine "oma inimestele põrguks"). Argumentide toetamiseks kasutatakse palju anekdootlikke näiteid ja lugusid (Rootsi ärimees, isiklik intsident poes, Pärnu endised tehased). Kasutatakse ajaloolist viidet (Pastor Kelchi sentents) ja pöördutakse peaministri poole otse, nõudes dogmaatilistest seisukohtadest loobumist.