Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Sotsiaalvaldkonnas rõhutatakse toidujulgeolekut ja sortimendi mitmekesisust, mis on ohus kõrgete hindade tõttu. Tugev fookus on keele- ja immigratsioonipoliitikal; nõutakse eesti keele sätestamist tõelise riigikeelena ning Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmist. Väljendatakse muret venekeelse elanikkonna osakaalu suurenemise pärast, mis võib viia nõudmiseni vene keelele teise riigikeelena.

Domineeriv sotsiaalne teema on massiimmigratsioon, mida käsitletakse ohuna Eesti etnilisele ja poliitilisele stabiilsusele. Kõneleja nõuab sisserände piiramist ja Ukraina kutsealuste tagasisaatmist, viidates Zelenskõi seisukohtadele ja ÜRO otsusele. Prioriteediks on seatud "Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimine" ning mure sisejulgeoleku pärast seoses kontrolli alt väljuvate protsessidega.

Peamine sotsiaalne mure on narkootikumide epideemiline levik ja sellega kaasnevad nakkushaigused, rõhutades vajadust säilitada "moraalsed barjäärid" narkootikumide kasutamise vastu. Väljendatakse muret sisserändajate hulga suurenemise mõju pärast Eesti tervishoiupildile. Tugev vastuseis on igasugusele narkopoliitika leevendamisele, eriti kanepi osas, kuna see sillutab teed kangematele narkootikumidele.

Andmeid pole piisavalt.

Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus maapiirkondades, vastandudes koolide sulgemise kavadele, mis sunnivad lapsi käima koolis kümnete kilomeetrite kaugusel. See on tihedalt seotud suurperede ja väikeste laste kooliviimise probleemidega.

Keskendub eesti keele kui teadus- ja kultuurkeele arendamisele ja kaitsmisele, rõhutades selle olulisust rahvusriigi püsimisel. Tõstatab ka murekohti meessoost tudengite arvu vähenemise üle, seostades seda kehvade majandusolude ja pragmaatiliste tööhõive valikutega. Puudutab ka õigussüsteemi politiseerumisest tulenevaid sotsiaalseid tagajärgi (ebavõrdne kohtlemine).

Sotsiaalküsimusi käsitletakse kaudselt, kasutades näiteid kultuuritegelaste (Anne Veski, Kaia Kanepi, Mustonen) moraalsest hukkamõistust võrdlusena valitsuse tegevusetusega. Otseseid seisukohti traditsioonilistes sotsiaalküsimustes (nt immigratsioon, haridus) ei esitata.

Keskendub sisserändepoliitika tagajärgedele, seostades seda agressiivsete ja ebakainete vene keelt kõnelevate isikute tagasitulekuga, kes solvavad eestlasi. Rõhutatakse vajadust kaitsta eesti keelt ja rahvuslikku väärikust igapäevastes olukordades. Väljendab muret, et need isikud on ilmunud tagasi valitsuse sisserändepoliitika tulemusena, ilmselt rahvusvahelise kaitse saaja sildi all.