Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõige silmatorkavamad teemad on energiapoliitika (eriti meretuulikud ja kõrge elektrihind) ning valitsuse korruptsioon ja ebakompetentsus. Esineja võtab tugeva vastanduva hoiaku, rõhutades, et valitsus tegeleb "vale, vassimise ja varjamisega". Fookus on peamiselt valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse kriitikal, nõudes koheseid lahendusi elektrihinna alandamiseks. Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane ja väärtuspõhine (ausus, kompetentsus).

Poliitiline fookus on kiskjate (hundid, karud, šaakalid) tekitatud kahjude kompenseerimisel ja ennetamisel maapiirkondades, toetades tugevalt vastavat eelnõu. Kõneleja peab praegust olukorda ohuks maaelu jätkusuutlikkusele ja isegi laste turvalisusele. Tugev vastuseis on Kliimaministeeriumi olemasolule, mida nimetatakse absurdseks ja mõistusevastaseks. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, kaitstes maaelanikke bürokraatliku ükskõiksuse eest.

Kõige silmatorkavamad teemad on valitsuse korruptsioon (tuulepargid, Nordica) ja riigikaitse prioriteedid. Kõneleja on tugevalt vastu praegusele energiasuunale ("rohehullus") ja nõuab iseseisva kaitsevõime arendamist Ukraina abistamise arvel, kuna Euroopa ei suuda USA abi asendada. Poliitiline raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja vastutuse (korruptsioon, vastutustundetus) kritiseerimisele.

Kõneleja vastustab tugevalt kaht seadusandlikku algatust – kirikute ja koguduste seaduse muutmist ning põhiseaduslikke muudatusi valimisõiguse osas kodakondsuseta isikutele – nimetades neid põhiseadusega vastuolus olevateks "käkkideks". Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades põhiseaduslikkuse ja õigusriigi põhimõtete rikkumist ning hoiatades Venemaa mõju suurenemise eest. Ta toetab valimispiirangute kehtestamist avalikult Vene kodakondsetele, kuid peab hallipassiliste valimisõiguse laiendamist "ajuvabaks" ja julgeolekuriskiks.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riiklikule julgeolekule, kriisivalmidusele ja taristu kaitsele, kritiseerides valitsuse tegevusetust ja lühiajalist kampaaniakorras tegutsemist ("pauh-pauh-pauh ja siis mitte midagi"). Kõneleja toetab strateegilisi investeeringuid (merealune seire, päästelaevad) ja rahvusvahelist koostööd Läänemerel. Ta vastustab teravalt ideoloogilisi seaduseelnõusid, mis tema hinnangul rikuvad suhteid USA-ga (kristlaste kaitsmise retoorika) ja provotseerivad Venemaad (õigeusu kiriku ründamine), pidades seda suurimaks julgeolekuohuks.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõule, mida käsitletakse otsese julgeolekuohuna, mis võib viia Ida-Virumaa kaotuseni. Rõhutatakse, et NATO on paralüüsis ja liitlased impotentsed, mistõttu Eesti peab oma julgeolekuohte ise adekvaatselt hindama. Samuti kritiseeritakse valitsuse poliitikat, mis on toonud riiki kontrollimatu taustaga õigeusu järgijaid Ida-Ukrainast, sidudes selle julgeolekuküsimusega. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine (suveräänsus, julgeolek) ja valitsuse tegevust kritiseeriv.

Poliitiline positsioon keskendub valitsuse ja peaministri (Kristen Michal) teravale vastustamisele, süüdistades neid korruptsioonis, abitus majandusjuhtimises ja riikluse hävitamises. Kõige olulisemad teemad on Eesti majanduse pidev langus ja suveräänsuse küsimus seoses riigivarade (maavarad, vanglad, tuuleenergia) võõrandamisega. Kõneleja peab tuuleenergeetikat kalliks ja ebaefektiivseks, vastandudes tugevalt valitsuse energiapoliitikale.

Poliitiline fookus on suunatud kirikute alluvuse küsimusele, kritiseerides varasemaid otsuseid, mis viisid kirikud Moskva patriarhaadi alluvusse Toomas Hendrik Ilvese juhtimise all. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva seisukoha, protestides vastaste esitatud väidetava "vale ja moonutuste jada" vastu. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele ja ebaaususele.