Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Põhirõhk on valitsuse vastutusele võtmisel ja järelevalvel, nõudes ministritelt ammendavaid vastuseid rahvasaadikutele. Esineja nõuab, et ministrid oleksid kohustatud aru andma korruptsioonivastasele erikomisjonile ja riigieelarve kontrolli komisjonile. See näitab tugevat keskendumist seadusandliku järelevalve ja protseduurireeglite jõustamisele.

Seadusandlik prioriteet on kiskjate tekitatud kahjude kompenseerimise ja ennetamise eelnõu toetamine, mida peetakse olukorda ette lahendavaks meetmeks. Kõneleja on selle algatuse tugev pooldaja ja kritiseerib teravalt koalitsiooni otsust see tagasi lükata.

Fookus on poliitilise vastutuse nõudmisel ja valitsuse poliitika (kaitse- ja energiaprioriteedid) ratsionaalsuse kahtluse alla seadmisel. Konkreetseid seadusandlikke eelnõusid või muudatusi ei mainita, vaid nõutakse uurimise alustamist ja tagasiastumist.

Peamine seadusandlik fookus on kahe eelnõu – kirikute ja koguduste seaduse muudatuse ning põhiseaduslike valimisõiguse muudatuste – läbikukkumise tagamine. Kõneleja on nende eelnõude äge vastane, rõhutades, et need on põhiseadusvastased ja katastroofilised, ning hoiatab poliitiliste sobingute eest nende läbiviimiseks.

Seadusandlik fookus on kriitiline: ta on vastane ideoloogilisele eelnõule, mis puudutab kirikuid, pidades seda julgeolekuohtu tekitavaks. Ta toetab julgeolekuga seotud eelnõu üldist suunda, kuid kritiseerib selle ebapiisavust, nõudes koheseid hankeid ja poliitilist tahet (nt piirivalvelaeva tellimine, veealuse seire süsteemid). Ta rõhutab, et eelnõust üksi on vähe, tegutseda on vaja.

Seadusandlik fookus on suunatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu vastustamisele, mis on parajasti esimesel lugemisel. Kõneleja on eelnõu tugev vastane, rõhutades, et selle vastuvõtmine on Eestile kõige otsesem julgeolekuoht ja nõudes selle menetluse kohest peatamist.

Peamine fookus on täidesaatva võimu kontrollimisel, olles aktiivne peaministri umbusaldusavalduse toetaja. Oluline seadusandlik murekoht on valitsuse tegevus, mis suunas 2,6 miljardit eurot tuuleärisse ilma Riigikogu poolt antud mandaadita, rõhutades seadusandliku kontrolli vajadust.

Andmeid pole piisavalt.