Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Peamised vastased on valitsusparteid ja Isamaa, keda kritiseeritakse kollektiivse vastutuse eest idapiiri sulgemata jätmise eest ja poolikute lahenduste pakkumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid riigi julgeoleku õõnestamises "slaavlaste impordiga" ja nimetades nende tegevust "juraks." Eriteenistusi kritiseeritakse halva töö eest sisserände peatamisel.

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuse juhtfiguurid (Kristen Michal, Margus Tsahkna). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele läbikukkumisele (õhukaitse, majandus) ja protseduurilisele kuritarvitamisele (koalitsiooni enamuse kasutamine põhiseaduse eiramiseks). Tsahknat nimetatakse "nahakaupmeheks" ja valitsuse võimuletulekut "kaporatuuri riigipöördeks," mis välistab kompromissi võimaluse.

Peamine kriitika on suunatud riigi institutsioonidele, eelkõige Riigikohtule ja valimisteenistusele, kes on kehtestanud e-valimiste vaidlustamist takistava menetluskorra. Kriitika on süsteemne ja protseduuriline, süüdistades süsteemi läbipaistvuse puudumises ja demokraatliku kontrolli takistamises.

Peamised vastased on liberaalsed valitsused, Eesti 200 ja Justiitsministeeriumi esindajad. Kriitika on äärmiselt intensiivne, süüdistades neid riiklikus vastutustundetus ja kuritegelikus käitumises seoses eelnõu ja turvalisuse tagamisega. Kompromiss on välistatud, nõudes ministrilt poliitilise jura lõpetamist ja eelnõu tagasivõtmist.

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna vastu, kelle pikaajalisi julgeolekupoliitikaid peetakse läbikukkunuks, ning valitsuse vastu vastutustundetu rahakulutamise eest. Esineja nõuab konkreetset vastutust peaministrilt ja süüdistab riiki hambutuses Eesti-vastase tegevuse ennetamisel, viidates Sinimägede rüüstamisele. Kriitika on poliitika- ja vastutuspõhine, mitte personaalne, ehkki nõuab konkreetsete isikute vastutuse võtmist.

Peamised vastased on valitsuse esindajad (minister) ja konkreetne isik ("kodanik Pakosta"), kelle moraalsust ja legitiimsust kahtluse alla seatakse. Kriitika on suunatud nii poliitikale (vangide vastuvõtmine) kui ka protseduurile (dokumentide puudumine), nõudes arutelu peatamist. Kompromiss on välistatud seni, kuni nõutud julgeolekuanalüüsid pole saadikutele kättesaadavad.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Kaja Kallas, keda süüdistatakse korruptsioonis, rahva varastamises ja eakate ignoreerimises ("tülikas lisakulu"). Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast isiklike rünnakuteni (nt "korduv roolijoodik"). Kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse kohest eemaldamist, et süsteemseid probleeme lahendada.