Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Vastasseis on väga intensiivne ja suunatud valitsuse ministritele (Kristen Michal, Tsahkna, Vseviov). Kriitika on nii sisuline (välispoliitika) kui ka protseduuriline (vastuste vältimine), süüdistades vastaseid demagoogias ja ebaadekvaatsete vastuste andmises. Kompromissivalmidust ei ilmne, pigem nõutakse juhatuse sekkumist valitsuse vastutusele võtmiseks.

Peamine kriitika on suunatud Eesti valitsuse ja Välisministeeriumi vastu, heites neile ette ebajärjekindlust, autoriteedi puudumist ja suveräänse otsustusvõime lahustumist. Kritiseeritakse ka Euroopa Liidu liikmesriikide osa, kes peavad Iisraeli agressoriks ja suruvad läbi kahe riigi kontseptsiooni. Vastaseks on ka "põlisvaenlane Venemaa", kellega samale positsioonile Eesti ÜRO-s sattus.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eelkõige Reformierakond ja minister Kristina Kallas. Kriitika on nii poliitikapõhine (majanduslangus, energiapoliitika) kui ka isiklik ja eetiline, süüdistades koalitsiooni esindajaid korruptsioonis ja riigivarguses. Kompromiss on täielikult välistatud, kuna vastaspoolt peetakse Eesti rahva laostajateks.

Vastasseis on suunatud valitsuse liikmetele (välisminister) ja õiguskantslerile (Ülle Madise). Kriitika on intensiivne, ulatudes isiklikest rünnakutest (ministri adekvaatsus) kuni põhimõtteliste vaidlusteni põhiseaduse tõlgendamise üle. Eriti tugevalt kritiseeritakse õiguskantsleri seisukohta, et kliimaeesmärkide nimel võib piirata põhiseaduslikke õigusi.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse kõige siirama kavatsusega esitatud eelnõu prügikasti saatmise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, vihjates, et koalitsiooni tegevus viib Eesti riigi kadumiseni ja võõraste võimuletulekuni. Vastasele esitatakse isiklikke ja ähvardavaid küsimusi nende positsiooni säilimise kohta tulevases Eestis.

Peamised vastased on valitsuse ministrid Kristen Michal ja Lauri Läänemets ning peaminister, keda nimetatakse "nukuvalitsuse peaministriks". Kriitika on intensiivne, keskendudes nii menetluslikele rikkumistele (ebaseaduslik jälitustegevus, Korrakaitseseaduse väärkasutus) kui ka isiklikule käitumisele (valetamine, irvitamine). Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja nõuab vastaspoole korrale kutsumist ja süüdistab neid skandaalses käitumises.

Peamine vastane on minister ja Kliimaministeerium, keda kritiseeritakse inkompetentsuse, ametnike kirjutatud jutupunktide lugemise ja eraomandit piirava poliitika eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust bürokraatide riigi loomises ja rahva kollektiivsest tarkusest üleolevas suhtumises. Kompromiss on välistatud, nõudes Kliimaministeeriumi sulgemist.