Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt välispoliitikale, kritiseerides Eesti valitsuse seisukohta Iisraeli-Palestiina konfliktis, väites, et Eesti toetab sõja eskaleerimist ja on asunud Venemaa, Iraani ja Põhja-Korea poolele. Siseriiklikult rõhutab ta vajadust parandada Riigikogu infotunni formaati, et saada valitsuselt konkreetseid vastuseid. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised (Eesti moraalne positsioon) ja valitsuse tegevust kritiseerivad.

Poliitiline fookus on tugevalt välispoliitikal, eriti Iisraeli ja Lähis-Ida küsimustel ning riikliku suveräänsuse kaitsel. Kõneleja toetab jõuliselt saatkonna viimist Jeruusalemma, nähes seda kui vajalikku tegu Iisraeli toetuseks ja ajaloolise õigluse tunnustamiseks. Ta kritiseerib teravalt Eesti välispoliitika ebajärjekindlust ja autoriteedi puudumist, eriti seoses ÜRO hääletusega, kus Eesti asus Venemaaga samale positsioonile. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, rõhutades ajaloolist ja kultuurilist identiteeti.

Kõige silmatorkavamad teemad on tugev vastuseis valitsuse energiapoliitikale ja terav kriitika Eesti majanduslanguse ning kärbete osas. Kõneleja võtab tugevalt vastanduva hoiaku, raamides valitsuse tegevust kui Eesti ressursside ja raha väljakantimist ning riigi laostamist. Poliitiline positsioon on peamiselt suunatud valitsuse kehvale sooritusele ja väärtuspõhisele vastuseisule korruptsioonile.

Poliitiline fookus on põhiseaduse range kaitsmine ja selle tõlgendamise vastustamine poliitilistel eesmärkidel, eriti seoses kliimaeesmärkide saavutamiseks inimeste omandiõiguste piiramisega. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti kui demokraatliku õigusriigi alustalasid, mis loodi referendumi ja Põhiseaduse Assamblee töö tulemusena. Kõneleja on tugevalt vastu igasugusele põhiseaduslike õiguste piiramisele, mida ta peab poliitiliseks voluntarismiks.

Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja eksistentsiaalne, keskendudes eestlaste kui rahvuse elujõulisuse säilitamisele. Kõneleja rõhutab, et Eesti liigub demograafilise murdepunkti poole, kus rahvastiku vanuseline koosseis ohustab rahvuse püsimist. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vajadust seaduseelnõu järele, mis võimaldaks eestlastel oma riiki edasi pidada.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule valitsuse tegevusele seoses 1944. aasta vabadusvõitlejate mälestuse ja monumendi paigaldamise takistamisega. Kõneleja peab ministrite (Michal, Läänemets) tegevust skandaalseks, süüdistades neid politsei tanki lükkamises ja ebaseaduslikus jälitustegevuses. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti vabadusvõitlejate legitiimsust ja nõudes valitsuselt ausust ja viisakust. Peaministrit nimetatakse "nukuvalitsuse peaministriks".

Poliitiliselt positsioneerib kõneleja end tugeva vastasena praegusele kliima- ja keskkonnapoliitikale, pidades seda ebaefektiivseks ja majandust kahjustavaks (linnukahjud, turbatööstus). Ta kaitseb jõuliselt eraomandit ja kritiseerib riigi sekkumist kodanike ellu, võrreldes seda Brežnevi-aegse praktikaga. Fookus on väärtuspõhisel vastuseisul bürokraatlikule riigijuhtimisele ja ministri ebakompetentsusele.