Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Retooriline stiil on kriitiline, skeptiline ja nõudlik, kasutades irooniat (Berliini ooper vs Häädemeeste) projekti ebaõnnestumiste rõhutamiseks. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla projekti majanduslik ja julgeolekualane põhjendus. Toon on formaalne, kuid sisaldab emotsionaalset apellatsiooni (Eesti rahvas tahaks teada).

Retooriline stiil on väga võitluslik, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevat hüperbooli ja negatiivseid kujundeid (nt Põhja-Korea uudistesaade, jabur ideoloogiline pläma, soodüstoopiad). Kõneleja esitab loogilisi argumente (eelarvenumbrid) segatuna emotsionaalsete apellidega, seades kahtluse alla valitsuse moraalse õiguse ja legitiimsuse. Toon on äärmiselt kriitiline ja pakiline.

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja küsitlev, kasutades sageli retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse kahtluse alla seadmiseks ("Miks te seda tegite?"). Kasutatakse tugevaid ja veidi emotsionaalseid väljendeid (nt "virutada täie rauaga," "vaeslapse ossa määratud") rõhutamaks ebaõiglust ja valitsuse tegevuse negatiivset mõju.

Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja nõudlik, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid ja irooniat valitsuse tegevuse kirjeldamiseks. Kasutatakse klassikute tsiteerimist ("Ma ei tule siit alla, põletage mind kas või koos majaga!") ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada absurdseid olukordi ja nõuda vastutust. Toon on konfronteeriv ja eesmärk on panna vastane avalikult vastama tundlikele küsimustele.

Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja emotsionaalselt laetud, rõhutades hirmu ja stressi tekitamist ühiskonnas. Kasutatakse isiklikke rünnakuid ministrite vastu, viidates neile ropu suu või ebakompetentsuse kaudu, ning süüdistatakse vastajat "gaslight'imises". Kõneleja toetub tugevalt emotsionaalsetele apellidele ja hüpoteetilistele negatiivsetele stsenaariumitele (emigratsioon, genofondi hävimine).

Retooriline stiil on teravalt konfronteeriv, süüdistav ja kasutab emotsionaalseid kujundeid ("rotid sahvris") ning hüperbooli (naiste kohustuslik teenistus). Kõneleja kasutab klassikute tsiteerimist ja nõuab protseduurilistes küsimustes ranget faktitäpsust, olles valmis ametlikke protokolle (stenogrammi) välja tooma. Toon on üldiselt hurjutav ja nõudlik.

Retooriline stiil on murelik ja otsekohene, rõhutades tootjate kannatusi ja hävitustööd. Kasutatakse retoorilist küsimust ("Kas on mingi plaan... või jällegi öeldakse, et saage ise hakkama?") riigi tegevusetuse teravaks kritiseerimiseks. Toon on pigem loogiline ja probleemikeskne, kuid sisaldab ka emotsionaalset apelli kannatavate tootjate kaitseks.

Stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, kuid sisaldab kriitikat ja iroonilisi märkusi valitsuse tegevuse suunas, eriti päevakorra koostamise osas. Kasutatakse tugevaid väljendeid (nt "kategooriline imperatiiv") ja rõhutatakse avalikkuse muret (nt koolide sulgemine, importvangid). Kriitika on sageli suunatud vastuste puudumisele infotundides, paludes ministritel vastata sisuliselt, mitte stamplaustega.