Täiskogu istungite kaupa: Helle-Moonika Helme

Poliitiline positsioon on tugevalt Rail Balticu projekti vastane, pidades seda mõttetuks ja ebaefektiivseks raha paigutuseks. Rõhutatakse, et prioriteet peaks olema siseriikliku raudteevõrgu (Haapsalu, Pärnu, Tartu suunad) arendamine. Seisukoht on tulemuspõhine, keskendudes projekti tegelikule kasule, juhtimisvigadele ja julgeolekuaspektide ebaselgusele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse ebakompetentsusele riigi rahanduse juhtimisel ja ideoloogilisele sekkumisele ühiskonnaellu. Peamised teemad on fiskaalkriis, laenamine tulevaste põlvede arvel ja nn nõusolekuseaduse vastustamine, kusjuures valitsuse tegevust hinnatakse valitsemiskõlbmatuks ja Põhja-Koread meenutavaks. Poliitiline raamistik on nii tulemuspõhine (majanduskriis) kui ka väärtuspõhine (sotsiaalne lõhestamine).

Poliitiline positsioon keskendub valitsuse vastutusele ja riikliku vara kaitsmisele, kritiseerides riigi poolt rahastatud strateegiliste firmade (nt Milrem Robotics) müüki välisosalistele. Samuti vastustab ta tugevalt maamaksumäärade piirangute kaotamist, mis suurendab koormust maaomanikele ja kohalike omavalitsuste rahastamise ebaõiglust. Tema raamistik on tugevalt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse kriitikale.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, rõhutades ministrite vastutuse võtmise vajadust korralageduse ja korruptsiooni eest, nõudes tagasiastumist. Kõneleja kaitseb kirglikult Eesti suveräänsust ja lapsevanemate õigusi, seistes vastu nii jaburatele üleeuroopalistele maksudele kui ka laste sundvaktsineerimisele. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, kritiseerides valitsejate klammerdumist võimu külge hoolimata toetuse vabalangusest.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, süüdistades seda inkompetentsuses ja hirmu (sõjaohu) teadlikus kasutamises sisepoliitiliseks mobiliseerimiseks. Kõige salientsemad teemad on riigi julgeoleku kommunikatsiooni mõju rahva vaimsele tervisele ja majandusele ning perepoliitika kriisiajal. Seisukoht on tugevalt maksutõusude ja kärbete vastu, mis on õigustatud sõjahirmuga, nõudes samal ajal ettevalmistust eluks, mitte ainult sõjaks.

Poliitiline fookus on riigikaitse rahastamise läbipaistvusel ja valitsuse tegevuse kriitikal. Kõneleja vastustab tugevalt Kaitseministeeriumi 5 miljardi euro suuruse eelarve haldamist, viidates korruptsioonile ("rotid sahvris") ja Riigikontrolli aruandele. Samuti rõhutatakse rahva pahameelt maksutõusude ja valitsuse sildistamise tõttu, mis vähendab kaitsetahet. Seisukoht on tugevalt opositsiooniline ja keskendub valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele.

Kõneleja rõhutab mesinduse olulisust toidujulgeoleku tagamisel ja on tugevalt kriitiline riigi tegevusetuse suhtes suurkiskjate (karud, hundid) arvukuse ohjeldamisel. Poliitiline seisukoht on jõuline ja keskendub riigi suutmatusele kaitsta esmatootjate (mesinikud, lambakasvatajad) vara ja tootmisvahendeid. See on tulemuspõhine kriitika, mis nõuab riigilt konkreetset sekkumisplaani.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja ministrite (Kallas, Pakosta, Riisalo) kritiseerimisele. Peamised teemad on haridusreformi kitsaskohad (õpetajate koormus, koolide sulgemine), vanglakohtade väljarentimise plaan ja maksupoliitika (käibemaksu alandamine). Positsioon on nii väärtuspõhine (nt julgeoleku ja haridussüsteemi kaitsmine) kui ka protseduuriline, rõhutades Riigikogu töökorralduse parandamise vajadust.